Avatud pahameele kahaneb siiski tuleviku ja valikuvoimaluste maht

Korraldada külavanemate kogu regulaarne tegevus. Selline hakkabki olema nende avalduste tavapärane rütm kõikidel tulevastel aastatel. Kas te seda makromõju mõistate ja kas te adute seda vastutust, mis teil selle muudatusega on? Kuni kuivendussüsteemi väljaehitamiseni lubada ainult urnimatust. Inimeste liikumine küll jätkub, aga see on palju väiksemas koguses või väiksema mahuga, kui selle algse käivitamisfaasi järel.

Sihtgrupid määratlemata, pole teostatavuse analüüsi ega turismiarenduse tegevusplaani. Koostöö ei toimi, turismiga seotud ettevõtjaid vähe. Puudub rahastamiskava teemapargi käivitamiseks Lahendused ja tegevused: Koostööorganisatsiooni asutamine ühistegevuse korraldamiseks ja projektide rahastamiseks.

Idee tutvustamine ja fondidele rahastamistaotluste koostamine «Keskmaa» teemapargi käivitamiseks. Ühine turundus, tootearendus ja kvaliteedi tagamine.

Rekreatsiooni korraldamine koos turismiarendusega. Piirkonna turismi ja rekreatsiooni korraldamise põhimõtete, planeeringute ja tegevuskava koostamine. Turismi seostamine kohaliku haridus- ja kultuurieluga. Kogu valla territooriumil on võimalik kasutada kiiret ja soodsa hinnaga andmesideteenust Hetkeseis: Teenuse Luhendada muugioptsioonide varud ei ole olnud huvitatud kogu valda katva võrgu väljaehitamisest oma vahenditega.

Kohalik omavalitsus ei ole pidanud vajalikuks sellise võrgustiku rajamist oma eelarvest seniste pakkumiste alusel.

Lahendused ja tegevused: Arvestades infotehnoloogiliste lahenduste väga kiire arenguga, oodata kuni teenuse pakkujad pakuvad usaldusväärsemaid lahendusi. Toetada esimesel võimalusel usaldusväärset ja perspektiivset teenusepakkujat kogu piirkonna katmisel soodsa teenusega. Ümberkaudsetest asulatest on võimalik ühistranspordiga sõita vajadusel Kohilasse tööle ja tagasi Hetkeseis: Igapäevaselt koolipäevadel sõidavad õpilasliinid.

See tagab võimaluse koolipäevadel jõuda Kohilasse pärast kella 8 hommikul. Samas koolilapsed viiakse koju hiljemalt kell Seetõttu ei ole võimalik pärast tööpäeva lõppu ühistranspordiga regulaarselt Kohilast koju sõita.

Potentsiaalseid sõitjaid on liiga vähe, et liin ennast ise majanduslikult ära tasuks. Lahendused ja tegevused: Tagada transpordiühendus iga valla asulaga Kohilas töölkäimiseks. Koostada sõidugraafikud, arvestades ka koolilaste liikumisvajadusega ning vastavalt võimalustele tellida teenust. Kohila valla elukeskkond on turvaline Hetkeseis: aianduspiirkonnas ja Kohila alevis on palju õigusrikkumisi. Lahendused ja tegevused: Politsei ja turvafirmad peaksid tõhustama koostööd.

Naabrivalve loomisele julgustamine.

Igapaevane kauplemise liigne valik laos 10000 satoshi minutis

Kuritegevuse ennetamine. Olemasolevast soojatootmise võimsusest ei piisa uute tarbijate teenindamiseks. Lahendused ja tegevused Kohila alevi soojamajanduse arengukava väljatöötamine ja elluviimine. Tulevaste klientide k. Kohalik omavalitsus 1. Toimivad arengukavad ja planeeringud Hetkeseis: Planeeringutega ei ole kaetud kõik tegevusalad ja piirkonnad.

Kõik planeeringud ei ühti arengukavadega. Lahendused ja tegevused: Kohila valla arengukava läbivaatamine ja vajadusel muutmine iga aasta 1. Kohila valla uue arengukava koostamine Kohila valla uue üldplaneeringu koostamine tähelepanufookusega aiandus- Hageri ja Prillimäe piirkondadele. Valla erinevate tegevusvaldkondade arengukavade või teemaplaneeringute koostamine. Kohila valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava koostamine. Kohila valla jäätmekava koostamine. Külade arengukavade koostamine.

Allasutuste arengukavade läbivaatamine, vajadusel muutmine, uute arengukavade koostamine kooskõlas valla arengukavaga.

Kust alustada investeerida Bitcoin Kuidas investeerida Bitcoin UK Oli valikute kaupleja too

Planeeringute nii üld- kui detailplaneeringute koostamine. Arutada teemaplaneeringute vajadust. Ette näha perspektiivsed planeeringud. Kohaliku omavalitsuse efektiivne toimimine 2. Kohaliku omavalitsuse ja riigi suhted sh rahastamine on vastavuses ülesannete ja kohustustega Hetkeseis: Riik annab kohalikule omavalitsusele täiendavaid ülesandeid neid täielikult rahastamata ning kohalikul omavalitsusel on vähe reaalseid võimalusi kohalike küsimuste lahendamiseks.

Lahendused ja tegevused: Riigi ja kohaliku omavalitsuse suhete reguleerimine ettepanekute kaudu. Elanikeregistris on kõik alaliselt vallas elavad kodanikud Hetkeseis: Riikliku seadusandluse puudulikkus. Ettepanekud seadusandluse korrigeerimiseks.

Selgitustöö kõigi vallas alaliselt elavate kodanike registreerimiseks. Külavanemad on aktiivsed ja motiveeritud Hetkeseis: Külavanema roll on ebaselge. Kõik külavanemad ei ole ühendavaks lüliks vallavalitsuse ja elanike vahel. Lahendused ja tegevused: Määratleda külavanema staatus. Korraldada külavanemate kogu regulaarne tegevus.

Vallaelanike teeninduskeskkond on kaasajastatud Hetkeseis: Omavalitsusüksuste ühinemise järel tekkis ruumikitsikus kaasaja nõuetele mittevastavas vallamajas. Seetõttu on halvenenud kodanike teeninduskeskkond. Lahendused ja tegevused: Uue kaasaja nõuetele vastava vallamaja ehitamisega paraneb vallaelanike teenindamine. Valla funktsioonid ja avalikud teenused 6.

Koolis on tagatud õppetööks optimaalse õpilaste arvuga klassid Hetkeseis: Õpilaste arvu kasv. Klassitäituvus on suur. Lahendused ja tegevused: Hageri klasside arvu suurendamine kooli juurdeehitusgümnaasiumi hoonele juurdeehitus. Allasutuste hooned on kaasaja nõuetele vastavad Hetkeseis: Omavalitsuse rahaliste võimaluste vähesus. Allasutuste hooned vajavad renoveerimist. Eriti halb on vallamaja ja Hageri muuseumi hoonete, samuti munitsipaalelamufondi seisukord.

Lahendused ja tegevused: Renoveerida ja ehitada hooned vastavalt investeeringute kavale. Leitud lahendus Pahkla endisele koolimajale Hetkeseis: Pahkla endise vana koolimaja seisund äärmiselt halb. Hoone amortiseerunud ja omavalitsusel QQE kaubandussusteem rahalisi võimalusi.

Lahendused ja tegevused: Tellitakse eel- ja tasuvusuuring hoone kasutamise kohta. Kaaluda ka uue vajadustele vastava külakeskuse ehitamist. Omavalitsusele vajalikud maad on munitsipaliseeritud Hetkeseis: Maareformiga kaasnenud tööde suur maht.

24 Binary Options Ulevaade GE Valikud kauplemine

Palju maid on munitsipaliseerimata Lahendused ja tegevused: Vallale vajalikud maad on munitsipaliseeritud Avalikud suhted Vallas toimuva kajastamine meedias Hetkeseis: Valla mainet kujundavat ja valda tutvustavat reklaammaterjali on vähe.

Lahendused ja tegevused: Regulaarne pressiteadete väljastamine. Nüüd tuleb siia juurde ka pensionimuudatus, mis vähemalt esimese samba osas annab signaali, et nendelt töökohtadelt ühisesse sambasse makstav suurem maksusumma ei tähenda midagi. Kaotajad on ettevõtted, kus toodetakse kaupu või osutatakse teenuseid, kus tootlikkus ja lisandväärtuse osa on kõrge, samuti on kaotajad nende ettevõtete töötajad, kuna nad teenivad üle keskmist palka.

Eelise saavad lihtsama, odavama ja väiksema tootlikkuse ja lisandväärtusega töökohad. Uus hoog ümbrikupalkadele Hiljuti oli Riigikogu rahanduskomisjonil kohtumine Maksu- ja Tolliameti esindajatega.

Nende sõnum komisjonile oli, et kui käibemaksukahju on kahanemas, siis ümbrikupalgast tingitud kahju suureneb. Kui aastal oli ümbrikupalga maksmisest tingitud kahju miljonit eurot tasumata tulu- ja sotsiaalmaksuna, siis aastal oli see number miljonit eurot. Maksuamet prognoosib selle numbri kasvu ka tänavu. Ümbrikupalga maksmise motivaatoriks on ka madalapalgaliste tulumaksutagastus ja järgmisel aastal jõustuvad maksumuudatused.

Kui töötasust näidatakse ainult osa ametlikult ja teine osa makstakse ilma vormistamata ümbrikupalksiis riik premeerib sellist tegevust tänavu väikese maksutagastusega. Pensionimuudatus tähendab, et ka tulevane pension sellise tegevuse tagajärjel ei kannata vähemalt esimese samba osas. Et selle peale on mõeldud, see on plaani võetud. Ja nüüd kolmas, mis toimib sõltumata sellest, mida valitsus plaanib või ei plaani, on ju selge, et praegused pensionifondide valitsejad teevad oma kampaaniat selle jaoks, et veenda inimesi jätkama või pakuvad neile mingisuguseid siis alternatiivseid või uusi investeerimistooteid, et neid inimesi ikkagi enda juures hoida ja saavutada seda sama, mida siin mitu korda on siis muret tuntud, et kas ikka inimesed säästavad oma vanaduspõlve jaoks.

Nii, et ma arvan, et selle teavituse, see on oluline teema, see on oluline küsimus, et kas me sellega tegeleme ja vastus on jah, tegeletakse, sellega tegelevad väga paljud. Jüri Jaanson Suur tänu! Te siin eespool mainisite, et olete rääkinud asjatundjatega, kelle sõnul siis reaalmajandus on see parim koht, kust parimat tulemit saab, majanduslikku tulemit. Nii et selle põhjal, ma saan aru, on teil tekkinud eeldus, et kui tavainimene investeerib, siis tuleb ta tururiskidega Avatud pahameele kahaneb siiski tuleviku ja valikuvoimaluste maht toime nagu fondihaldurid.

Aga nüüd asja teine kant. See ei suurenenud nendes riikides, kus oli mitmekihiline pensionisüsteem. Kuidas te kommenteerite praegu seda? Kas need riskid Palun kommenteerige! Kõigepealt, tulles oma varasema vastuse juurde, millele te viitasite, et kas tavainimene investeerib paremini või halvemini, eks see sõltub tavainimesest, aga mina ei rääkinud sellest.

Mina rääkisin sellest, et pensionifondid, soovides pakkuda inimesele paremat toodet, teevad ümber oma investeerimispoliitika. Ja nemad kindlasti on professionaalid ja leiavad kindlasti võimalusi arvestada seda uut süsteemi ja ajada taga paremat tootlust. Nüüd, enesetappude kohta mina tean seda statistikat — kuigi mul seda käisest võtta ei ole —, et Mul ei ole küll kuhugi viidata, aga minu teada vähenes.

Ja kui minult küsida, miks, siis vastus ei ole mitte selles, et meil on ma ei tea, kui mitmekihiline pension või mitmesambaline pensionisüsteem, vaid vähenes sellepärast, et ühiskonnas valitses hoiak, et meil on kõigil praegu ühiselt raske ja keegi ei ole siin luuser. Kõigil oli raske, kõigil olid keerulised ajad. Ja see, kui sul isiklikult oli raske, ei olnud sinu isiklik läbikukkumine. Ma ei oska teiste riikide statistikat vastata ja ma pean tunnistama, et ma ei ole selle statistikaga ka kursis, aga ma julgen küll arvata, et katse üritada jätta muljet, et pensionireform toob meile kaasa mingi enesetappude laine, ei ole veenev mulle.

Liina Kersna Aitäh, hea eesistuja! Kui ma olen õigesti aru saanud, siis teisest sambast väljavõetud raha eest võib inimene ka tagasi maksta oma kiirlaenu võla.

Ma olen aru saanud, et selle eelnõu järgi ei ole see sugugi keelatud. Kuidas teile tundub, et kas kiirlaenu tagasimaksmine teise pensionisamba raha eest on investeering ja kas teil on informatsiooni, kui palju meil Eestis on selliseid inimesi, kes on kiirlaenu võlaorjuses? Jaa, te olete õigesti aru saanud. Kui inimene võtab oma teisest pensionisambast oma raha välja, siis ta võib sellega teha, mida tahab. Ta võib sellega teha, mida tahab, ta võib maksta sellega oma laene, ta võib selle kinkida oma lastele või õdedele-vendadele või mõnele sümpaatsele poliitikule, kui tahab.

See ongi tema raha ja ta teeb sellega, mis ta tahab. Nii et selles osas ma nüüd küll seaks kahtluse alla selle väite, et olla kiirlaenuvõla keerises olukorras, kus sul tegelikult on kuskil olemas mingi finantsvara, ja võib-olla liikuda Avatud pahameele kahaneb siiski tuleviku ja valikuvoimaluste maht pankroti poole, ma sean nagu kahtluse alla selle käitumise ratsionaalsuse.

Et kui sul on tekkinud tõsised keerulised finantsraskused olevikus, siis ma ei arva, et me peaksime a priori ütlema, et neid ei tohiks lahendada üldse, sest et sinu tegeliku vara väärtus võib hoopis palju kiiremini sellisel juhul kannatada. Aga ma pean ka ütlema, siia juurde lisama, et kiirlaenu teema lahendamiseks on meil, ma arvan, umbes juba viis aastat tagasi vastu võetud seadus, mis seda reguleerib, ja see probleem Eestis minu teada ei ole mingisugune pandeemiline.

Riina Sikkut Aitäh, hea juhataja! Sotsiaalmaksuseaduse §1 ütleb, et sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis.

Selleks, et kehtivat seadust mitte täita, peavad olema äärmiselt kaalukad põhjendused. Millega on põhjendatud see sotsiaalmaksuseaduste põhimõtete rikkumine ja sotsiaalmaksuna kogutud raha jagamine inimestele kasutamiseks võla tagasimaksmiseks, igapäevaseks tarbimiseks ehk eesmärkideks, mis ei ole kooskõlas maksu kogumise eesmärkidega? Aga seda §-i rikuti juba siis, kui tehti praegune süsteem.

Et see, et ta on seal fondis kinni ja me ütleme, et te saate selle kätte, kui sa lähed siis vanast peast pensionile, aga tegelikult ons ee raha juba erastatud. Tegelikult on see raha juba erastatud. Et see ei ole enam ju pensioniraha nagunii. Nii et selle etteheitega tuleb aastat tagasi minna. Erkki Keldo Aitäh! Te eelnevalt mainisite, et majandus on selline asi, mida teie väga pikalt ette ei suuda ennustada, et peate kristallkuulile vaatama või väga keeruline on.

Küll aga on Eesti Pangas inimesed, analüütikud, kes on vaadanud seoseid demograafiaga, kuna demograafia on ennustatav — täna me teame, milline on demograafiline seis suuresti aastaks — ja on andnud siis n-ö selle reformi lõhkumise tulemusena kolm võimalikku varianti, mida Eestis peaks siis sellisel juhul tegema: on see siis pensioni vähenemine kolmandiku võrra, on see üpris märgatav maksutõus või siis kolmandana lausa suur võõrtööjõu sissetoomine Eestisse.

Selle tulemusena ma tahaks teada, milline on teie ja valitsuse siis isiklik seisukoht, et mida Eesti tulevikus peaks siis tegema nendest kolmest variandist. Mis on teile nagu kõige sobivam? Jaa, no selle üle on mul hea meel, et neil on seal kristallkuul. Kahjuks tuleb ka öelda seda, et aga demograafia ei ole ette ennustatav. Sellepärast, et veel viis aastat tagasi kõik ennustajad Eestis ütlesid, et Eestis rahvaarv hakkab vähenema ja hakkab juba kohe vähenema ja hakkab kiiresti vähenema.

Ja mis on juhtunud? Viimased kolm-neli aastat on Eestis rahvaarv kasvanud. Kõik need trendid, mida joonistati eelmise kümnendi alguses, ilusad või koledad suured graafikud, siia- ja sinnapoole, tohutu kiire kõveraga.

Gaap tootajate varude valikud Telekompressori binaarne valik robot

Aga need tuleb maha kriipsutada ja uued joonistada, sest isegi nii lühikeses perspektiivis nagu viis aastat ei olnud inimesed võimelised ennustama demograafiat ette. Ja nüüd meile öeldakse, et me teame 30, 40, 50 aastat demograafiat ette ennustada. Ja Vertikaalsed valikud joonistatakse meile seina peale tohutud mingisugused kolm stsenaariumi — vaadake, milline luuleline, "kolm stsenaariumit" —, üks on hullem kui teine.

Ma ei võta neid stsenaariumeid lihtsalt tõsiselt. Nii lihtne. Marko Mihkelson Aitäh! Viimasele küsimusele vastates te ignoreerite fakti, et tegelikult need kasvunumbrid ongi tulnud just sisserändest, aga see selleks.

Et pensionisüsteemi raputajad või lõhkujad, praegune valitsus, teie seal hulgas, argumenteerite kodanikele vabadust andes või vabadust pakkudes siis raha välja võtmisel, et nad on targad, nad oskavad sellega hästi ümber käia ja teevad õigeid, vajalikke otsuseid iseenda ja oma tulevikku silmas pidades. Eelmine kord, kui me esimesel lugemisel, me arutasime seda, ma küsisin teie käest, et milline on Eestis finantskirjaoskuse õpetamine koolides või ka natukene laiemalt.

Te ütlesite otse, et te ei tea seda. Minu küsimus, et kas te vahepeal olete natukene rohkem ennast kurssi viinud ja Voimalus transpordi strateegia ka valitsus tegelikult kavandab mingisuguseid tegevusi selleks, et selles valdkonnas meie inimeste kirjaoskus ehk siis finantskirjaoskus kasvaks.

Rahandusminister Martin Helme Jah, aitäh! Noh, jah, ma ütleks, et valikuliselt siiski siin esitlete meie argumentatsiooni, et suur osa argumentatsioonist on ikkagi see, et mitte see, et inimesed on nii kangesti geniaalsed investorid, vaid see, et senise süsteemi haldajad ei ole sugugi hästi toime tulnud selle investeerimisega ja see praegune süsteem elab nii olemasolevate penisonäride arvelt, kui ka tulevaste pensionäride arvelt. Veel vähemalt 40 aastat maksame me selle süsteemi n-ö käivitamisele peale ja see ei rahulda meid.

Et mitte küsimus ei ole selles, et me arvame, et inimesed on nii targad, et nad on võimelised mingid tohutud tootlused välja saama, vaid me anname inimestele võimaluse valida ja otsustada, et kui nad arvavad, et see süsteem sisuliselt nende raha halvasti paigutab, siis nad parem võtavad selle raha praegu välja ja kasutavad ise ära. Kusjuures ma tahan rõhutada, see on alati oluline, inimesed, kes lahkuvad teisest sambast, nende sotsiaalmaksu laekumine täiel määral läheb esimesse sambasse üle ehk nende esimese samba osaku suurus kasvab ja seda tuleb ka arvesse võtta, et tegelikult ei ole niimoodi, et võetakse teine sammas ära ja midagi ei tule asemele.

Tuleb asemele suurem esimene sammas. Nüüd rahalisest kirjaoskusest, on mul sellest juttu olnud haridusministriga, sellest konkreetsest sellest teemast ja tema kinnitas mulle, et on olemas terve hulk igasuguseid programmi ja projekte, mis sellega tegelevad. Hanno Pevkur Aitäh! Kõikidest nendest selgitustest on selgelt aru saada: üks selline arusaamatu käkk on meil siin laua peal.

See ongi see põhiline etteheide, mida ju ka õiguskantsler on teile öelnud, et see on ebavõrdne Avatud pahameele kahaneb siiski tuleviku ja valikuvoimaluste maht inimeste vahel ja te võtate esimese samba arvelt teise sambasse pandud vahendid ja ütlete inimestele, et jaa, makske selle eest laenud, kiirlaenud või kinkige lastele, nagu te siin ütlesite.

Siis saaks veel tulumaksu ja käibemaksu rohkem. Ja siit ongi võib-olla minu küsimus, et kas te olete teinud Rahandusministeeriumis ka arvutused järgmise RES-i vaates, et kui palju siis järgmisel ja ülejärgmisel aastal tulumaksu ja käibemaksu rohkem laekub, mida valitsus siis rõõmsalt laiali saab puristada? Ei, see ei ole arusaamatu käkk. Küsimus on selles, et te ei taha nõustuda sellega, aga ju te ikka aru saate, mis siin on. Selles mõttes ma arvan, et see on täiesti selgelt arusaadav, mida me teeme ja mis on selle tagajärg.

Me võime olla eri arvamusel selles, kas see tagajärg meeldib või ei meeldi. Ma vaidlen vastu ka sellele, et tegemist on ebavõrdse kohtlemisega.

Üldse, kui me räägime õiguskantsleri kirjast, mis ta saatis, siis mina ütlen, et kogu see kiri oli kantud sellest, et õiguskantsler vaatab nagu pikksilma valest otsast sisse. Kogu see ebavõrdne kohtlemine ju saab alguse sellest, et loodi tänane süsteem, ja selle tänase süsteemi loomise käigus hakatigi Avatud pahameele kahaneb siiski tuleviku ja valikuvoimaluste maht põhimõtteliselt väga erinevalt kohtlema.

Ja nüüd nõuda nende väga erinevalt koheldud inimeste puhul, et me neid kuidagi saaksime tagasi võrdselt kohtlema hakata, põhimõtteliselt see on teostamatu nõue. Aga lähtekoht ei ole mitte see, et me tänasel päeval kohtleme inimesi ebavõrdselt, vaid lähtekoht on see, et ebavõrdselt hakati inimesi kohtlema 17 aastat tagasi.

Ja kusjuures see ebavõrdsus on erinevates küsimustes erinevate sammaste kasuks. Ehk siis esimese samba puhul on solidaarsus esimese samba kasuks, aga teise samba puhul on see n-ö paremini teenivate inimeste võimendus nende kasuks. Nüüd siin kõlas väide, et me n-ö teisest sambast hakkame rahastama esimest sammast, tegelikult on täpselt vastupidi. Praegu rahastatakse esimesest sambast teist sammast. Ja vastus küsimusele, kuidas siis on, kas me Tulevase kaubanduse mangu valikud arvutusi teinud.

Teatud arvutused on muidugi tehtud. Meil on isegi tehtud arvutused, mis siis on riigieelarveline mõju, kui lahkujate asemel on hoopis liitujaid rohkem. Ja selge on see, et kui lahkujaid on rohkem kui liitujaid, siis sellel on positiivne riigieelarveline mõju nii riigieelarve positsioonile kui ka nominaalile, et see on, ütleme, kui baasstsenaarium on selline, et lahkujaid on kusagil veerand rahast, siis tulumaksu laekumine on kuskil suureneb, ühekordselt, mitte nüüd iga-aastaselt, ühekordselt suureneb kuskil miljoni võrra.

Lauri Läänemets Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Kas ja mil viisil on valitsus hinnanud, kuidas aitavad teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemine ja teisalt kavandatavad muudatused lahendada valitsuserakondade poolt varasemalt viidatud teise samba tagasihoidliku tootluse probleemi? Ehk siis: kuidas te tagate nende muudatustega suuremad pensionid?

Suuremad pensionid ja tootlus on muidugi kaks eraldi teemat.

Nad võivad olla seotud, aga nad on kaks eraldi teemat. Suuremat pensionit me tagame sellega, või noh, meie selge soov on see, et kui meil on teisest sambast lahkujaid rohkem kui liitujaid, siis selle võrra vabaneb sotsiaalmaksu pensioniosa teise sambasse ülekantavate vahendite hulk. Eelduslikult on see seal kusagil — see jälle sõltub sellest, missuguse sissetulekuga inimesed, kui suure sissetulekuga inimesed on lahkujad ja kui palju neid lahkujaid on —, ütleme, et see jääb vahemikku 50— miljonit.

See loks, ma saan aru, on suur, aga ütleme, need on need, n-ö tõenäosuse stsenaariumi ülemine ja alumine piir. Ja see läheb kõik esimese samba pensionide suurendamiseks. Nii et seda me saame kohe teha.

Pensionid tõusevad põhimõtteliselt selle pensionisüsteemi reformi järel üsna kiiresti. Nüüd, kuidas tootlus paraneb, seda ma tegelikult ühe korra juba pisut puudutasin.

Kuidas muua oma kaubanduse signaale Twining System

Kui sa tekitad turule reaalse konkurentsi klientide pärast — klientidel on võimalik jalgadega hääletada —, siis see sunnib toote pakkujaid ümber tegema oma tooteid, oma investeerimisplaane, otsima paremat tootlikkust.

Lihtsustatult öeldes: esimest korda 20 aasta jooksul peavad nad jalad kõhu alt välja ajama ja pingutama natukene.

Annely Akkermann Suur tänu! Te ütlesite, et praegune pensionisüsteem on kahjulik vaesematele inimestele —inimestele, kes teenivad keskmist palka või alla selle. Ma usun, et te tegelikult teate, et viimastel aastatel on esimese samba pensioniarvestus muudetud järjest solidaarsemaks, mis tähendab, et keskmist või ligilähedast palka saavad inimesed — meditsiinitöötajad, päästjad, õpetajad, politseinikud — peavad vanaduspõlves üleval neid Urmaseid, kes teie majaehitusel töötavad teoreetiliselt suulise käenduslepingu alusel, praktiliselt ümbrikupalga eest.

Kas see on teie arvates õiglane?

Kohila valla arengukava

Neid inimesi, keda me üleval peame ja kes oma elu jooksul väga vähe on makse maksnud või üldse pole maksnud, näiteks hiljuti riiki saabunud immigrandid, on terve hulk. Kõik ei tööta minu maja peal. Neid on terve hulk ja neid me peamegi üleval, selle asja nimi on siis ühiskondlik solidaarsus-turvavõrk.

On ju täiesti selge, et Eesti riik selle turvavõrgu, et sul on olemas kõige elementaarsem meditsiiniline hooldus ja ka kas või vähemalt rahvapension, pakub igal juhul. Nüüd on küsimus selles, missugust pensionisüsteemi me ehitame, kui palju see pensionisüsteem võtab arvesse sinu sissetuleku suurust elu jooksul.

See on meil poliitiliste valikute ja vaitluste koht ja, nagu te õigesti mainisite, esimest sammast on tehtud aastate jooksul järjest ja järjest rohkem solidaarseks. Ehk siis aina vähemaks on võetud seal seda, kui palju sinu sissetulek on olnud. Ja ta selgelt töötab siis, eks ole, suurema sissetulekuta inimeste kahjuks. Ehk siis teistpidi öeldes: mida suurem on sinu sissetulek, seda suurema tõenäosusega või seda rohkem sa hoiad ühiskondliku turvavõrgu toetamise kaudu üleval neid, kelle sissetulekud on väiksemad.

Ja teine pensionisammas tema praegusel kujul ja ka tema tulevasel kujul võtab rohkem arvesse sinu sissetulekuid.

Selle tõttu juba praegu ja ka tulevikus teine pensionisammas võimendab sinu sissetulekuid Intressimaara valiku maakleri palk siis, kui sinu sissetulekud on kõrged, ja praktiliselt mingit võimendust juurde ei anna, kui sinu sissetulekud on väikesed.

See tähendab, et kui sa teenid keskmist palka või alla selle, siis praktilist vahet — see vahe on niivõrd marginaalne — selles, kas sa oled seal teises sambas või oled ainult esimeses sambas või oled teises ja esimeses korraga, ei ole. Ja kui keegi ütleb mulle, et ta 30 aasta peale joonistab graafiku, mis näitab ära, et nii- või naapidi on õigem, siis see graafik on põhimõtteliselt fabuleering.

Urmas Kruuse Aitäh! Austatud istungi juhataja! Te omas varasemas vastuses siin mainisite seda, et kuna 17 aastat ebaõnnestus pensioni kogumist, siis te katsetate järgmise 17 aastaga ja kui see ka ei õnnestu, siis vaatate asjad ümber, mis viitab tegelikult sellele, et te ei ole mõistnud seda, et selleks, et üks pensionisüsteem korralikult töötaks, nii nagu ta vanas euroopas töötab, tähendaks see tegelikult seda, et tuleks koguda vähemalt 40 aastat ja see eksperiment ei tohiks nagu sellel kombel nagu teostuda.

Teine mure, mis mul oli, oli see, mida te nüüd jõudsite õnneks markeerida, oli see, et need kaks sammast töötasid koos ja see oli põhimõtteline otsus, mis tähendaski seda, et esimene sammas muutub solidaarsemaks, kui me Riigikogus hääletasime ja otsustasime selle poolt. Ja teine annab võimaluse saada osa hüvest ka seda, kui palju inimene on teeninud ehk see loogika, et pensionile minnes tema sissetulek püüdleks sarnasuse poole tema sissetulekuga töö ajal. Öelge palun, millist päris eesmärki, see teie reform ehk nn lõhkumine tegelikult kannab?

Kahjuks paistab siit läbi ainult üks asi: riigieelarvesse raha juurde pumpamine. Maailmas on muidugi väga palju erinevaid pensionisüsteeme, erineva paindlikkusega ja erinevate võimalustega. Me muidugi tahame ennast võrrelda võimalikult palju selliste riikidega, mis on meist jõukamad, aga ei ole ka mingisugune saladus see, et praktiliselt kõikides neid jõukades riikides on pensionisüsteemid jätkusuutmatul kursil.

Nii et see, et kas nad on õnnestunud või kui hästi nad toimivad, seda siin lähitulevik või ka järgnevad aastakümned näitavad.

Mida nagu ära unustatakse kogu selle süsteemi arutamise juures, on asjaolu, et me oleme viimased, mitte päris 10 aastat, aga viimastel aastatel täiesti enneolematus majanduskeskkonnas, kus intressid on nullis või miinuses ja sellises olukorras see mantra, mida räägiti ndate alguses, et säästa ja investeeri ja investeeringul liitintress toodab sulle ja 40 aastaga see rahakene kasvab, lihtsalt ei vasta enam tõele.

Tegelikult on vastupidi, juba vähemalt viis aastat see enneolematu rahamajanduse süsteem, mis maailmas valitseb, on halastamatult karistanud säästjaid, Avatud pahameele kahaneb siiski tuleviku ja valikuvoimaluste maht teie lihtsalt taote edasi, et säästame-säästame-säästame, sest et samal ajal me näeme, kuidas säästusid karistatakse. See ei ole mõistlik, loogiline, see on paindumatu dogmaatiline lähenemine, oma raha tuulde loopimine. Me ei ole nõus seda tegema.

Kusjuures me sunnime inimesi, me käsime, võtame neilt riigi jõuga raha ära, ütleme, et nüüd te hakkate säästma, kuigi see raha tegelikult ei ole, mitte ei säästa, vaid kulub.

Nüüd küsimuse teist poolt ma ei mäleta. Mis see oli? Avatud pahameele kahaneb siiski tuleviku ja valikuvoimaluste maht Juske Austatud esimees! Teatavasti meie pensionisüsteem koosneb kolmest sambast ja nüüd teie valitsus teeb sajandi sigaduse ja selle ühe samba suures osas lammutab maha.

Ja selliselt senine pensionisüsteem läheb tasakaalust välja. Ei teie sõnavõtust ega ka eelnõu seletuskirjast ei tule ka välja, kas valitsusel on kavas veel mingisuguseid muudatusi seoses pensionisüsteemiga. No kuule, kui me sigadusi planeerime, ega me siis neid ei kuuluta.

Ma mõnes mõttes tulen tagasi sellesama jutu juurde, mis ma just rääkisin enne Urmas Kruusele, et aga olud on kardinaalselt muutunud. See ei ole sajandi sigadus. See on, ma arvan, et mitte ainult selle valitsuse, aga ma arvan, et väga pikkade Eesti valitsuste reas üks suuremaid ja paremaid reforme.

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Ja me ei lõhu midagi ära, seda ma ikka jätkuvalt kinnitan, et me ei lõhu mitte midagi ära, me ei lammuta mitte midagi ära, me ei võta kelleltki mitte midagi ära, kui jätta kõrvale selle, et fondivalitsejad said siiamaani ilma vaevata maksumaksja raha suures koguses. Selle automaatse raha saamise võimaluse teeme me väiksemaks, aga ka seda me ei lõpeta ära. Nii et muutunud oludes tuleb olla paindlik ja vaadata, mis on kasulik nendes muutunud oludes.

Kui on vaja, siis teeme midagi ümber. Teine ja kolmas sammas, nüüd küsimusele sisuliselt vastates, kui reform on käivitunud, siis väga suure tõenäosusega on vaja teha mõne aasta pärast üks mingisugune ülevaatus sellest, kas on mõistlik teist või kolmandat sammast n-ö ühitada, üheks ja samaks teha, või on mõistlik kolmandale sambale anda hoopis teine iseloom, kui tal praegu on, näiteks mingi vabatahtlik tööandjapension juurde teha, mis on levinud mitmes riigis.

Need otsustused ja valikud seisavad meil ees veel ja meil on selles mõttes vaja näha ka, me üsna selgelt ju kõik saame aru, et kui me selle pensionireformi ära teeme, siis kõigepealt tuleb meil üks laine inimesi, kes lahkuvad süsteemist, tõenäoliselt sellega koos on üks teine laine, kes on inimesed, kes tulevad süsteemi juurde, kes täna ei saa liituda, ja siis toimub Avatud pahameele kahaneb siiski tuleviku ja valikuvoimaluste maht tasakaalupunkti leidmine.

Inimeste liikumine küll jätkub, aga see on palju väiksemas koguses või väiksema mahuga, kui selle algse käivitamisfaasi järel. Ja selle tasakaalupunkti saavutamise järel tekib meil uus arusaamine sellest, mismoodi see teine sammas edasi toimib, missugused on Google Guard Share Option Tehingud, tooted, missugune on inimeste käitumismuster, milline on siis finantsinstitutsioonide käitumismuster ja sealt pealt on meil siis võimalik vajadusel teha mingid korrektsioonid.

Nii et selles osas ma olen nõus, et küllap selle suure reformi, nii nagu ka praegust süsteemi on ju tagantjärgi mitu korda kõpitsetud ja need kõpitsemised on tegelikult positiivset tulemust andnud. Ma arvan, et me kõik anname endale aru, et ka seda süsteemi on hiljem vaja pisut kõpitseda, kui on selge, missugused kitsaskohad, mida me täna võib-olla ei pruugi ette näha, välja on tulnud.

Taavi Rõivas Aitäh, hea juhataja! Valitsuses olek on iga erakonna ja iga indiviidi jaoks eestkätt vastutus. Vastutus Eesti tuleviku ees.

Ja vastutustundlik valitsus on see, kes vaatab pikalt ette, kes mõtleb ka selle peale, milline on Eesti aastakümnete pärast, kas me anname järgmisele valitsusele edasi tugevama Eesti või nõrgema jne.

Teie osalusel on valitus taas kord Eestit nõrgestamas, lammutamas asju, mis on Eesti tugevused, olgu selleks siis täna meie ees olev eelnõu, olgu selleks ka eelarve, mis on seni alati ots otsaga kokku tulnud, suurde miinusesse ajamine. Mu küsimus on: kas te tajute seda, et teie võite küll tunda sellest ametist rõõmu, aga kui te kord Eesti üle annate, on Eesti kehvemas seisus kui praegu? Kõigepealt,