Lohkeaine lohkamine

Lõhketöö šahti ja šurfi rajamisel ning süvendamisel Kui lõhketöö ohtlikku alasse jäävad autotee, raudtee või veetee, tuleb lõhketöö aeg kooskõlastada vastava ametkonna liiklusteenistusega, kelle piirkonnas lõhketöid tehakse. Kuni 15 m kaugusel asetsevas paralleelses ettevalmistuskaeveõõnes võib lõhketööd teha siis, kui mõlemast paralleelsest eest on inimesed välja viidud ja ohtliku ala valvurid asunud passis ettenähtud kohtadele. Löökpadrunid tuleb šahti lasta tõsteanumas, kusjuures löökpadrunid peavad asuma kandekotis või kastis. Šahti ja šurfi rajamisel ning süvendamisel võib lõhata ainult maapinnalt või tööhorisondilt detoneeriva nööri, elektri- ja mitteelektriliste detonaatoritega. See tööoperatsioon sooritatakse lõhketöö järelevalve eest vastutava isiku või vastutava lõhkaja juuresolekul ja vahetul juhtimisel.

Pärast hoidekarbi avamist tuleb selles olevad detonaatorid ära kasutada 3 kuu jooksul. Mitteelektriline lõhkamine kuumas massiivis ja gaasi- ning tolmuohtlikus kaevanduses on keelatud. Lõhkevõrgu initsieerimisel elektri- või kapseldetonaatoriga tuleb detonaatori toruke edaspidi toruke asetada piki selle detonaatori telge ja katta.

Teised torukesed ei tohi olla lähemal kui 1 meeter. Torukese ühendamine detoneeriva nööriga ühte kimpu on keelatud. Lõhkevõrgus peab nende kaugus üksteisest olema vähemalt 1 meeter, kui detoneeriva nööri lõhkeainesisaldus on 1 meetri kohta 5 grammi või vähem, võib vahekaugus olla vähemalt 30 cm. Torukest ja detoneerivat nööri võib omavahel ühendada ühtsesse lõhkevõrku ainult täisnurga all 90°.

Ühes lõhkevõrgus tuleb kasutada ainult ühesuguste omadustega detonaatoreid. Lõhketöö tegemiseks peab olema koostatud lõhketöö projekt edaspidi projekt või puur- ja lõhketööde pass edaspidi passmille kinnitab lõhketöö tegemise eest vastutav isik. Projekt tuleb koostada lõhketööks asulas, ehitise purustamisel, masslõhkamisel, metalli lõhkamisel töötlemisel ja veealusel lõhkamisel korduval lõhkamisel ühel objektil — tüüpprojektülejäänud juhtudel koostatakse pass.

Passita võib lõhata lõhkeauke kaeveõõnele vajaliku gabariidi andmiseks, ripikute kõrvaldamiseks, kaeveõõne põhja süvendamiseks ja tõrkelaengu likvideerimiseks, ülegabariitsete tükkide purustamisel ja päästetöödel. Passis peab olema näidatud kasutatavad lõhkematerjalid ja nende kulu ning erikulu, lõhkeaukude parameetrid, laengu konstruktsioon, lõhkamise järjekord, topise pikkus ja materjal, lõhkevõrgu ühendusskeem, Lohkeaine lohkamine ala suurus kildude laialipaiskumise järgi, lõhkaja varjumiskoht ja abinõud kõrvaliste isikute ohtlikku alasse sattumise ärahoidmiseks ning valvurite paigutuse kord ohtliku ala piiril; allmaatöödel ka tuulutuse skeem ja aeg.

Projekt peab sisaldama lisaks p toodule lõhkamisel tekkiva seismilise võnkumise ja õhu lööklaine arvutused, abinõud kildude laialipaiskumise vähendamiseks, ohtlikus alas asuvate ehitiste omanike või valdajate esitatud tingimusi ning vajaduse korral ülevaatuse akti ohtlikus alas olevate ehitiste tehnilise seisukorra Lohkeaine lohkamine. Lõhketöö parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid peavad vältima lõhketöö ohtlikku alasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamise õhu lööklaine, Lohkeaine lohkamine materjali tükkide ning seismilise võnkumise mõju eest.

Kui lõhketöö ohtlikku alasse jäävad autotee, raudtee või veetee, tuleb lõhketöö aeg kooskõlastada vastava ametkonna liiklusteenistusega, kelle piirkonnas lõhketöid tehakse.

Veekogus tehtav lõhketöö tuleb kooskõlastada ka keskkonnakaitse vastava ametkonnaga. Pealmaatööl võib kasutada kõiki lõhkamisviise; allmaatööl tolmuplahvatusohtlikus keskkonnas tuleb kasutada elektrisüütega lõhkamist. Lõhketöö järelevalve eest vastutav isik, tema puudumisel aga vastutav lõhkaja peab enne laadimise algust tähistama laadimistsooni piirid ja eemaldama sellest isikud, kes ei ole seotud lõhketööga. Erandina võib sel ajal viibida laadimistsoonis kontrolli või järelevalvet teostav ametiisik ettevõtte lõhketöö tegemise või järelevalve eest vastutava isiku saatel.

Kivimi- või lõhatava materjali tükkide laialipaiskumise ohtlikku alasse jäävast elektriülekandeliinist tuleb lõhkamise ajaks vool välja lülitada. Elektrilõhkevõrgu montaaži ajaks tuleb vool välja lülitada seadmetest ja kontaktvõrgu paljasjuhtmest allmaalõhketööl eest, kus lõhketöö toimub, pealmaalõhketööl lõhkevõrgu kontuurist kuni 50 m kauguseni ulatuvast alast.

Kaeveõõnesse, mida mööda väljuvad allmaalõhketööde plahvatusgaasid, valveposti välja Lohkeaine lohkamine ei tohi. See kaeveõõs suletakse lõhketöö Lohkeaine lohkamine ristamisi löödud laudadega või tõkkepuuga ning nendele kinnitatakse tahvel, kuhu on märgitud lõhketöö aeg.

Pärast lõhketööd ja kaeveõõne tuulutamist tuleb tahvel ja tõkked maha võtta lõhketöö tegemise eest vastutava isiku poolt kehtestatud korra kohaselt. Pärast lõhkamist ohtlikult rippuma jäänud kivimitükid tuleb enne tööliste tööette lubamist kõrvaldada lõhketöö järelevalve eest vastutava isiku või vastutava lõhkaja juhtimisel. Kui ripikuid kohe kõrvaldada ei ole võimalik, tuleb ohtlikku kohta välja panna hoiatusmärgid.

Laadimise käigus lõhkeauku sattunud kivi puhul, mis ummistab lõhkeaugu, tuleb lõhkeauk laadida ettenähtud sügavuseni kõrguseni juhul, kui ummistus on sügavamal topise ettenähtud pikkusest. Uus löökpadrun tuleb paigaldada ummistusest kõrgemale. Kui ummistuse kaugus lõhkeaugu suudmest on väiksem topise ettenähtud pikkusest, tuleb lõhkeauk ummistusest kuni suudmeni topistada. Need lõhkeaugud lõhatakse koos teiste lõhkeaukudega. Lõhkeauku kinnijäänud löökpadrunit ei tohi laadimisvarda ega muu vahendiga jõuga edasi lükata või taguda, samuti juhtmeid või detoneerivat nööri pidi välja tirida.

Selline lõhkeauk tuleb laadida ja lõhata vastavalt p toodud nõuetele. Kui lõhkajal on kaasas lõhkematerjal, siis ei tohi teda kasutada teisel tööl. Kui töökohal on võimalik lõhkematerjali hoida konteineris, võib lõhkajat kasutada ka teisel tööl. Seejuures peab lõhkajal olema vastav väljaõpe.

  • Voimalus strateegia NSE India
  • Даже косвенные вопросы типа: Если ты ничего мне не ответишь, я буду считать, что ты сказал да,-- провалились.
  • Voimalus Kaubanduse maht tana
  • Lõhkeaine töövõime – Vikipeedia

Topise materjal ei tohi vigastada detoneerivat nööri või detonaatori juhtmeid. Pealmaalõhketöö tuleb üldjuhul teha päevavalgusel. Lõhketöö tegemisel pimedal ajal peab lõhkamiskoht ja ohtlik ala olema piisavalt valgustatud. Tugeva udu või tuisu korral otsustab lõhketöö võimalikkuse lõhketöö tegemise või lõhketöö järelevalve eest vastutav isik. Ühes seerias lõhatavate, kuid eri aegadel plahvatuvate laengute paigutus ja viidete aeg peab olema selline, et ei vigastuks hiljem plahvatuv lõhkevõrk või laengud.

Detoneeriva nööri magistraal- ja ühendusjuhtmete pikkus peab olema suurem lõhkeaukudevahelisest kaugusest, tagamaks lõhkevõrgu montaaži terviklikkuse. Äikese korral on pealmaa lõhketöö keelatud. Kui äikese saabumiseni ei olnud võimalik lõhata, tuleb elektrisüütega lõhkamisviisi korral kokkumonteeritud lõhkevõrgus teha Lohkeaine lohkamine ja katkestatud otsad isoleerida ning lõhkajad eemaldada väljapoole ohtliku ala piire. Enne lõhkamist peab lõhketöö järelevalve eest vastutav isik või vastutav lõhkaja veenduma, et: 1 kasutamata jäänud lõhkematerjal on viidud Lohkeaine lohkamine paika; 2 ohtlikus alas ei ole inimesi; 3 ohtliku ala valvurid on asunud neile määratud kohtadele; 4 on antud vajalikud hoiatussignaalid.

Lõhkeaine töövõime

Valgel ajal lõhkamisel tuleb anda helisignaalid, mida võib dubleerida valgussignaalidega. Pimedal ajal lõhkamisel tuleb kasutada nii heli- kui ka valgussignaale.

Helisignaali annab lõhketöö järelevalve eest vastutav isik või vastutav lõhkaja, viimaste korraldusel võib signaali anda ohtliku ala valvur. Valgussignaale annab vaid lõhkepersonal. Nii heli- kui ka valgussignaalid peavad olema kuuldavad-nähtavad kogu ohtliku ala ulatuses. Ohtliku ala valvurid lähevad ettenähtud kohtadesse.

Esimene signaal elektrisüütega lõhkamisel antakse enne lõhkevõrgu montaaži algust või enne elektridetonaatorite ühendamist detoneeriva nööri külge. Mitteelektrilise süütega lõhkamisel — enne lõhkevõrgu ühendamise alustamist. Tulesüütega lõhkamisel antakse esimene signaal enne löökpadruni paigutamist laengusse. Kui viite saamiseks kasutatakse detonatsioonireleesid, antakse esimene signaal enne detonatsioonirelee Lohkeaine lohkamine lõhkevõrku.

Teine signaal — lõhkamissignaal kaks pikka Selle signaali järel hakkavad lõhkajad tulesüütega lõhkamisel süütama süütureid ja eemalduvad seejärel varjendisse või väljuvad ohtlikust alast, ülejäänud lõhkamisviiside korral lülitab vastutav lõhkaja ohutust kohast voolu või süüteimpulsi lõhkevõrku. Kolmas signaal — lõpusignaal kolm lühikest Antakse pärast lõhkamiskoha ülevaatust ja tähendab lõhketöö lõppu. Kuni hoiatussignaali andmiseni võib lõhkeauke laadida ja paigaldada löökpadruneid, välja arvatud tulega süütamisel, seejuures peavad lõhketööga mitteseotud isikud asuma väljaspool laadimistsooni.

Laadimistsooni suurus on määratud lõhketööde projekti või passiga, kuid see ei tohi olla alla 20 m lähimast laetud või laetavast lõhkeaugust. Pärast lõhkamist lõhkamiskohale jäänud elektridetonaatorite juhtmed tuleb kokku korjata. Tõrkelaengu avastamisel tuleb seda uuesti lõhata järgmistel juhtudel: 1 kui lõhkamiskohalt leitakse tõrkelaeng, millest väljuvad elektridetonaatori juhtmed, tuleb ohutust kohast mõõtmisega veenduda, kas takistus juhtme otste vahel vastab elektridetonaatori normaalsele takistusele.

Avatud laengule paigutatakse uus löökpadrun, taastatakse topis ja lõhatakse. Kui Lohkeaine lohkamine eemaldamine laenguni pole võimalik või detonaatoriga initsieeritav löökpadrun asub laengu ülaosas, samuti punkti nõuete mittetäitmisel, tuleb tõrkelaeng likvideerida täiendava lõhkeaugu abil, mis puuritakse vähemalt 50 cm kaugusele paralleelselt likvideeritava lõhkeauguga, laetakse ja lõhatakse.

Et tagada lõhkeaukude paralleelsus, tuleb eemalda likvideeritavast lõhkeaugust 15—20 cm topist Protokoll binaarne valik sinna paigutatud laadimisvarda abil määratakse täiendava lõhkeaugu suund.

Kui lõhkeaugu sügavus on üle 3 m, ei või puuritava lõhkeaugu kaugus tõrkelaengust olla alla 1 m. Konkreetse kauguse likvideeriva ja likvideeritava lõhkeaugu vahel määrab Lohkeaine lohkamine järelevalve eest vastutav isik. Detoneeriva nööriga lõhkamisel võib tõrkelaengut lahti kaevata ekskavaatoriga.

Lõhkeaine brisantsus – Vikipeedia

See tööoperatsioon sooritatakse lõhketöö järelevalve eest vastutava isiku või vastutava lõhkaja juuresolekul ja vahetul juhtimisel.

Tõrkelaengu likvideerimise viisi ja korra masslõhkamisel pealmaatöödel igal konkreetsel juhul määrab lõhketöö tegemise eest vastutav isik järelevalve eest vastutav isik. Kui antud vahetuses või lõhkamise päeval ühe vahetusega töötamisel ei ole võimalik tõrget likvideerida, võib seda teha järgmises vahetuses või järgmisel päeval.

Lõhketöö järelevalve isik või vastutav lõhkaja peab sellisel juhul tähistama tõrkelaengu asukoha ja määrama piirkonna, kus töötamine on keelatud.

Detoneeriva nööriga lõhkamine Sellel lõhkamisviisil annab detoneeriv nöör detonatsioonilaine edasi selleks ettevalmistatud lõhkelaengule.

Tõrke andnud välislaengu likvideerimiseks eemaldatakse osa topist kui see on olemaspaigaldatakse uus löökpadrun ja lõhatakse. Pärast tõrke likvideerimist tuleb tõrkelaengu koht hoolega üle vaadata ja seal leiduvad lõhkematerjali jäägid üles korjata.

Lõhketööd tegev organisatsioon ettevõte peab pidama arvestust tõrkelaengute ja tõrgete põhjuste kohta. Objektil, millest väljumine või eemaldumine on raskendatud kaevud, kraavid, süvendid, ehitised jne või mille lähedusse võivad ootamatult ilmuda inimesed asulad, tööstushooned jne või kariloomad, võib kasutada ainult elektrisüütega või mitteelektrilise süütega lõhkamist. Kui puuritud lõhkeauk geoloogiliste tingimuste tõttu vesi-liiva vahekihid jne kiiresti ummistub, võib lõhkeauku laadida vahetult pärast puurimist.

Puuritava ja laetud lõhkeaugu vahekaugus määratakse passi või projektiga, kuid see ei tohi olla väiksem Lohkeaine lohkamine 1,5 m. Laadida võib töötavast puurpingist vähemalt 5 m kaugusel olevaid lõhkeauke.

Töö peab toimuma lõhketöö järelevalve eest vastutava isiku juuresolekul. Välislaengu tulesüütega või viitlõhkamisel peavad laengud paiknema selliselt, et varem lõhkenud laeng ei vigastaks hiljem lõhkevat laengut. Kui lõhketööd tehakse lõhketöö tegemise loa alusel, tuleb see kooskõlastada ohtlikku alasse jääva kinnisvara valdajaga ja kohaliku omavalitsusega. Ohtlikku alasse jäävate asulate ja üksikhoonete elanikke, samuti seal asuvatel objektidel olevaid isikuid tuleb õigeaegselt teavitada lõhketöö läbiviimise kohast ja ajast, ohtliku ala piirist, antavatest signaalidest ja nende tähendusest ning lõhkamise ajaks eemaldada nad ohutusse kohta Lohkeaine lohkamine väljapoole ohtlikku ala.

Seismilise võnkumise ja õhu lööklaine mõju ohutu kaugus määratakse arvutuslikult. Vajadusel vältida purustatava pinnase laialipaiskumist kaetakse see kaitsemattide, metallvõrkude või plaatidega või muu kaitsevahendiga. Hoone klaasitatud osad kaetakse kilpidega. Kaetud laengutegruppi tuleb lõhata üheaegselt või sellise viitega, mis väldib selles grupis oleva naaberlaengu paljastamise.

Ohtliku ala valve peab olema selliselt organiseeritud, et kõik võimalikud juurdepääsud lõhkamiskohale oleksid jälgitavad ja juurdepääs tõkestatud. Lõhkamist teostav lõhkaja peab lõhkamise ajal asuma väljaspool ohlikku ala või selleks ettenähtud varjendis.

Varjend peab tagama Lohkeaine lohkamine ohutuse. Välislaenguga lõhkamine Välislaenguga lõhkamisel ei tohi tekkiv õhu lööklaine kahjustada hoonete aknaid ja klaasitatud pindu. Laengu katmine kiviga või mõne muu raske esemega on keelatud. Lõhkeauguga lõhkamine Lõhkeaugu suudme ümbrus tuleb puhastada puurpurust, kivimikildudest ja muust prahist sellises ulatuses, et need lõhkeaugu laadimisel sinna sisse ei satuks ja lõhkeauku ei ummistaks.

Lõhkeaugu suudme katmisel lehtriga ei ole puhastamine vajalik. Lõhkeaugu topistamisel tuleb jälgida, et löökpadrunist väljuvad juhtmed või nöör toruke oleksid lõdvad. Üle 15 m sügavusega lõhkeaugus tuleb detoneeriv nöör dubleerida, kui detoneeriva nööri valmistajatehase juhendis ei ole ette nähtud teisiti.

Katellaenguga lõhkamine Selgitatud valikute strateegia Lõhkeaugu õõsimisel katla moodustamiseks ei tohi õõsimislaengut sinna visata. Korduv õõsimine katla laiendamiseks on lubatud 15 minutit pärast eelnevat õõsimist. Väiksema tihedusega lõhkeaine kasutamisel peab laengule lisama täiendava raskuse kivimitüki näol.

Kamberlaenguga lõhkamine Pärast laengukambri ja teda maapinnaga ühendavate kaeveõõnte läbindamist tuleb nende tegelik asukoht kanda maa-ala plaanile ja profiilile. Laengukambrit maapinnaga ühendava stolli või kallakkaeveõõne puhas ristlõige peab olema vähemalt 1,5 m2 stolli kõrgus 1,8 m, laius 0,8 m ja šurfil vähemalt 1,0 m 2. Lohkeaine lohkamine suudme ümber tuleb maapind 1,0 m raadiuses puhastada lahtistest kivimitükkidest ja kõrvalistest esemetest.

Lõhkeaine brisantsus väljendab lõhkeaine võimet purustada lööklaine mõjul ümbritsevat keskkonda laengu vahetus läheduses ning seega on brisantsus lõhkeaine põhiliseks tõhususe näitajaks välislaengutega lõhkamisel. Brisantsus tuleneb otseselt lõhkeaine detonatsioonikiirusest ning mida suurem see on, seda suurem on ka brisantsus. Suur detonatsioonikiirus on oluline näiteks metallkonstruktsioonide lõhkamisel, kus liiga aeglaselt kulgev plahvatus lihtsalt painutab metalli suutmata seda tükkideks lõigata. Brisantsuse määramiseks kasutatakse tavaliselt katsevahendit, mis koosneb terasplaadile asetatud pliisilindrist ja omakorda sellele asetatud teraskettast. Ketta peale paigutatakse 50 grammi lõhkeainet koos detonaatoriga ja fikseeritakse see aluse külge.

Lõhketöö järelevalve eest vastutav isik või vastutav lõhkaja peab pidevalt kontrollima lõhkeaine kambrisse paigaldamise vastavust projektis ettenähtule. Lõhkevõrk peab olema kaitstud vigastuste eest ja dubleeritud. Elektrilõhkevõrgu takistust tuleb kontrollida pärast laengu laadimise lõpetamist, samuti pärast laengu topistamise lõpetamist.

Pärast lõhkamist võib lõhkamiskoha üle vaadata projektis ettenähtud ajal, kuid mitte enne 15 On varude valikud laekuvad möödumist. Tõrkelaeng tuleb likvideerida lõhketöö tegemise eest vastutava isiku poolt kinnitatud projekti kohaselt. Masslõhkamine Masslõhkamiseks käesoleva eeskirja mõistes loetakse ühtsesse lõhkevõrku ühendatud süvislaengute lõhkamist, kui nende üldmass on üle kg.

Masslõhkamiseks peab olema koostatud lõhketöö projekt. Korduvaks masslõhkamiseks ühel objektil karjääri, süvendis, teetrassil peab olema lõhketöö tüüpprojekt ning iga lõhkamise kohta masslõhkamise kaart, mille koostab lõhketöö tegemise eest või lõhketöö järelevalve eest vastutav isik pärast lõhkeaukude puurimist ja see peab sisaldama antud Lohkeaine lohkamine järgmisi andmeid: 1 Lohkeaine lohkamine paigutuse skeem; 2 lõhketöö parameetrid lõhatavas blokis; 3 lõhkematerjali üldkulu ja kulu iga lõhkematerjali liigi kohta; 4 laengu konstruktsioon lõhkeaugus; 5 lõhkamise kvaliteedi hinnang täidetakse pärast lõhkamist.

Masslõhkamise projekt peab sisaldama käesoleva eeskirja punktides ja toodud andmeid, tüüpprojekt aga täiendavaid andmeid erineva sügavuse ja läbimõõduga Lohkeaine lohkamine kohta. Ettevõte võib koostada ka teisi dokumente või teha täiendusi masslõhkamise kaardile. Enne puurimise alustamist tuleb lõhkeaukude asukohad märkida puuritavale pinnale, võttes arvesse looduslike lõhede paiknemist ja eelnevast lõhkamisest tekkinud pragude levikut. Lõhkeaukude laadimisel laadimis-segamismasinatega, samuti lõhkeaukude kuivatamisel vee väljapuhumise või imemisega tuleb välistada mehhanismide ülesõit laetud lõhkeaukudest.

Valvetornide vajaduse, nende arvu ja paigutuse määrab hoidla valdaja kooskõlastatult kohaliku politseiprefektuuriga. Kui kaugus lao hoidlate vahel või hoidlast väljaspool lao territooriumi oleva ehituseni on väiksem kui käesoleva eeskirja IX osas lubatud, tuleb ehitada nende vahele vallid. Vallid võivad olla plastilisest või puistmaterjalist savi, liiv, liivsavi jt.

Lohkeaine lohkamine tekkiva plahvatusohtliku tolmupilve elamurajooni sattumise vältimiseks tuule mõjul tuleb lõhatav blokk niisutada enne lõhkevõrgu montaaži algust. Lõhkamiskoha võib üle vaadata pärast kivimite liikumise lõppemist ja tolmupilve hajumist. Suure negatiivse hapnikubilansiga lõhkeainega lõhkamisel võib lõhkamiskohale minna mitte varem kui 10 minutit pärast lõhkamist.

Lõhkeaukude mehhaniseeritud laadimisel võib kasutada ainult selleks lubatud lõhkeaineid. Lõhkeaukude mehhaniseeritud laadimine võib toimuda selleks lubatud laadimismasinaga, järgides laadimismasina valmistajatehase kasutusjuhendi nõudeid.

Elektri- või mitteelektrilise detonaatoriga initsieerimisel asetatakse löökpadrun üldjuhul lõhkeaugu põhja, seejuures tuleb vajadusel laengu konstruktsioonis ette näha detonaatori kaitsemeetmed lõhkeaine laadimise mehhaanilise mõju eest.

Laadimise lõpetamisel tuleb laadimismasin ja laadimisvoolik torustik puhastada sinna jäänud lõhkeainest. Lõhkeaine laadija-operaatoril peab peale eriväljaõppe olema Lohkeaine lohkamine lõhkaja kutsetunnistus. Ehitise langetamine ning purustamine Iga lõhkamine tuleb teha projekti järgi, Lohkeaine lohkamine peab lisaks käesoleva eeskirja punktis ettenähtud andmetele olema näidatud: 1 kildude võimaliku laialipaiskumise ala ja ehitise langetamise suund ning ulatus; 2 langetamise suunal paiknevate allmaakommunikatsioonide asukohad langetamise ulatuses; 3 tööde ohutust tagavad abinõud; 4 ehitise langetamisest tekkiva seismilise võnkumise kiirus.

Kui ehitisi langetatakse asulas, tuleb lõhata lõhkeaugu meetodil. Lõhkematerjali võib ette valmistada purustatava objekti mitteläbikäidavas ruumis loomuliku- või elektrivalguse juures, seejuures peab elektrivalgustus toimuma läbi akna- või ukseava. Elektrisüütega lõhkamisel tuleb enne löökpadrunite paigaldamist kogu ehitises olev elektrijuhtmestik voolu alt välja lülitada. Tulesüütega lõhkamine on keelatud. Ehitise purustamisel asulas tuleb kildude laialipaiskumise vältimiseks objekti väliskülg katta tugevate kaitsekilpidega, mis täielikult katavad purustusvöö ja on purustatavast seinast 0,3—0,5 m kaugusel.

Suitsulõõri või muusse tühimikku lõhkematerjali laadimine on keelatud. Ehitiste purustamisel rõhu all olevate katelde ja aurutorustike lähedal tuleb rõhku alandada ühe atmosfäärini.

Kui katlas või torustikus pole võimalik rõhku alandada, tuleb nad kinni katta tugevate kaitsekilpidega. Väga keerukate ja õrnade agregaatide läheduses lõhkamisel tuleb need lõhkamise ajaks seisata.

Ehitisesisesel lõhkamisel tuleb purustatav osa kinni katta hagude või metallvõrguga, samuti tuleb kinni katta läheduses asetsevad seadmed ja aknad. Ehitise kukkumisest tekkida võiva seismilise võnkumise vähendamiseks tuleb ehitis langetada palk- või liivapadjale. Sellised padjad paigutatakse langetamise ulatuses paiknevatele allmaakommunikatsioonidele, mis asuvad langetamise suunas.

Lõhkematerjali valmistamise, hoidmise ja kasutamise tehniline eeskiri

Lõhketöö signaalid antakse vastavalt lõhketöö projektile. Kui lõhkamise tulemusena objekt ei langenud või purunenud, tohib lõhkamiskohale minna mitte varem kui 10 minutit pärast lõhkamist. Lõhkamiskoht tuleb piirata keelumärkide ja valvuritega, et välistada inimeste juurdepääs objektile. Edasine tegevus toimub lõhketöö tegemise eest vastutava isiku või lõhketöö järelevalve eest vastutava isiku juhtimisel.

Kändude lõhkamine Kändu võib lõhata mullapuuriga kännu juurte alla või kännu puitu puuritud lõhkeaugu meetodil, samuti kännu mädanenud Lohkeaine lohkamine paigutatud laenguga.

Kännu lõhkamisel hoone läheduses tuleb laeng paigutada hoonepoolsest küljest. Kännu tulesüütega lõhkamisel peab süüturi pikkus olema vähemalt 1,2 m ja kontrollsüütur olema vähemalt 0,8 m lühem kasutatavast süüturist. Lõhkamiseks ettevalmistatud kännud laetud tuleb tähistada eredavärviliste lipukestega, mis laengu süütamisel või enne voolu lõhkevõrku lülitamist ära võetakse. Veealune lõhketöö Lõhkaja kutsetunnistusel peab olema märge, et ta võib teha veealust lõhketööd. Iseseisvale tööle võib lubada lõhkaja, kellel on juhendaja juuresolekul läbitud Lohkeaine lohkamine tunnine veealuse lõhketöö staaž.

Lõhkajat võib veealusel tööl aidata tuuker, keda lõhketöö tegemise eest vastutav isik on juhendanud veealuse lõhketöö tehnoloogiast ja ohutusnõuetest. Enne lõhketöö algust tuleb määrata ohtliku ala piirid rannas, samuti veeakvatooriumil, teavitada kohalikke elanikke lõhketöö kohast, ajast, ohtliku ala piiridest ja hoiatussignaalidest. Kui ohtlikku alasse jääb liiklustee, elamu või tööstusettevõte, tuleb lõhketöö aeg kooskõlastada kohaliku omavalitsuse, tööstusettevõtte ja liikluskorraldajaga.

Laenguid võib asuda paigaldama pärast seda, kui lõhketöö järelevalve eest vastutav isik on veendunud, et ohtlikus alas ei ole teisi laevu, ujuvvahendeid ja suplejaid.

Enne löökpadrunite paigaldamist, detoneeriva nööriga Lohkeaine lohkamine mitteelektrilisel lõhkamisel — enne detonaatoriga ühendamist, tõmmatakse lõhketööl osaleva laeva masti signaallipp või lastakse rakette. Helisignaali Lohkeaine lohkamine anda vastavalt käesoleva eeskirja punktile Signaallipu võib langetada pärast lõhkamist. Kui plahvatust ei toimunud, võib signaallipu langetada siis, kui lõhketöö järelevalve isik on veendunud, et plahvatus ei toimu.

Enne lõhketööle asumist peab tuuker kontrollima vee all lõhketöö kohta ja selle ettevalmistatust lõhketööks. Järgnevateks laskumisteks tuleb sukeldumiskohast laengute paigutuskohta tõmmata köis. Lõhkematerjali hoidmiskohast laeval kuni 20 m kauguseni ei tohi suitsetada ega teha lahtist tuld. Veealusel lõhkamisel võib kasutada elektrisüütega, detoneeriva nööriga või mitteelektrilist lõhkamisviisi, seejuures tuleb detoneeriva nööriga ja mitteelektriliste detonaatoritega lõhkevõrku initsieerida elektridetonaatoriga.

Kui veealust laengut lõhatakse detoneeriva nööriga, võib laengut paigaldada ka tuuker, kellel ei ole lõhkaja kutsetunnistust, kuid kes on saanud väljaõppe lõhketöö tegemise eest vastutavalt isikult. Veealusel lõhketööl võib kasutada ainult veekindla konstruktsiooniga detonaatoreid. Lõhkeainet ja lõhkamisvahendeid võib kanda ainult eraldi kandekottides või kassettides.

Tuuker võib kanda kuni 12 kg lõhkeainet. Kui lõhketöö toimub avamerel, tuleb laengud ette valmistada laeval selleks eraldatud ruumis. Valmislaengud paigutatakse järgnevalt laadimisparvele, millelt toimub laengute laadimine. Lõhketöö ajal peab olema side raadio, telefon laeva ja laadimisparve vahel. Elektridetonaatori juhtmed ja detoneeriv nöör tuleb kinnitada laengu külge nööri või isoleerpaelaga selliselt, et laengu vettelaskmisel oleks välistatud tõmbejõu ülekandumine detonaatorile.

Et vee vool või lainetus juhtmeid katki ei rebiks, peab laenguid ühendav nöör olema lühem kui juhtmed. Laenguid võib tuukrile anda ja neid lõhata kaldalt, jäält või laadimisparvelt. Laenguid ei tohi anda, hoides neid juhtmetest või detoneerivast nöörist. Tuuker peab laskuma laskumisköit mööda, vajaduse korral ka käiguköit mööda, mis on kinnitatud laengute paigaldamise kohta.

Signaaltross ja tuukri voolik peavad paiknema teisel pool antavatest lõhkevõrgu juhtmetest. Laskumisel ei tohi tuuker suruda laengut vastu laskumis- või käiguköit. Veealust lõhketööd võib üldjuhul teha vaid päevasel ajal. Lõhketööd ei tohi teha Lohkeaine lohkamine ajal. Kui laetud laenguid ei õnnestu lõhata enne äikese algust, tuleb lõhkevõrgu juhtmete otsad isoleerida.

Inimesed tuleb viia väljapoole ohtlikku ala. Tuuker peab veepinnale tõusma ettevaatlikult, et ta ei riivaks laenguid ja lõhkevõrgujuhtmeid ega rikuks nende paigutust. Pärast tuukri veepinnale tõusmist tuleb teda hoolikalt üle vaadata, kas ta ei ole endaga kaasa toonud haakunud laengut, samuti tuleb veest välja tõsta tuukri laskumistrapp ja see üle vaadata.

Enne lõhkamist tuleb inimesed ja ujuvvahendid eemaldada lõhketöö järelevalve isiku poolt määratud ohtlikust alast. Pärast lõhkamist tuleb juhtmed süütemasina küljest lahti ühendada ja lühistada ning veest välja tõmmata kerida. Kui laengud ei lõhkenud, võib tuuker laskuda vee alla 10 minutit pärast juhtmete süütemasinast lahtiühendamist. Tõrke andnud laenguid tuleb ettevaatlikult veest välja tõsta.

Seda peab tegema sama tuuker, kes nad vette asetas. Tõrke andnud laengud tuleb likvideerida vastavalt lõhketöö järelevalve eest vastutava isiku korraldusele. Jää lõhkamine Jääkattesse aukude tegemisel ning laengute paigaldamisel peab lõhkaja kasutama vähemalt 2,0 m pikkust ja 0,2 m laiust lauda, mis asetatakse jalgade alla.

Olenemata lõhkamise viisist peab lõhkamine toimuma veekogu keskelt kallaste poole. Lõhkamisega purustatud koht jääkattes tuleb piirata eraldusmärkidega lipud, tahvlid. Jäätükke ja rüsijääd purustatakse visatavate laengutega. Laenguid visatakse kas kaldalt või rajatiselt ja lõhkaja peab seejuures varjuma kantava kaitsekilbi taha. Visatavate laengute süütenööri pikkus peab olema vähemalt 15 cm ja mitte üle Sustemaatiline kauplemise kontroll cm.

Seejuures peavad kõik süütenööride kerad olema katsetatud põlemise kiirusele. Lõhkamisel tuleb kasutada pappkestaga kapseldetonaatoreid. Detoneeriva nööriga lõhkamine Sellel lõhkamisviisil annab detoneeriv nöör detonatsioonilaine edasi selleks ettevalmistatud lõhkelaengule. Detoneeriv nöör saab algimpulsi kapsel-detonaatori, elektridetonaatori või mitteelektrilise detonaatori lõhkemiselt.

Detoneeriva nööri südamikus kasutatakse suure brisantsusega lõhkeainet nitropent, heksogeen, tetrüül jtmis on kaetud mitmekordse põimitud niitkihiga. Detoneeriv nöör kaetakse hõõrumis- ja veekindla plastmasskihiga. Pürotehniline relee Suure hulga detoneeriva nööriga laengute lõhkamisel tuleb kasutada pürotehnilisi releesid tagamaks laengute eri aegadel lõhkemise.

Toru mõlemas otsas on initsieeriv laeng, millest üks pannakse plahvatama detoneeriva nööri poolt, teine pannakse plahvatama aeglustava segu poolt, mis annab detonatsioonilaine edasi lõhkevõrgu järgmisele detoneeriva nööri lõigule. Pürotehnilise relee kasutamisnõuded Pürotehnilise Lohkeaine lohkamine kasutamisel tuleb vajadusel: 1 detoneeriv nöör lõigata terava noa abil risti nööri pikiteljega; 2 detoneeriva nööri lõigu ots suruda releesse kuni kokkupuuteni initsieeriva seguga; 3 vältida lõhkeaine väljapudenemist; 4 relee otsad hästi kokku suruda ümber detoneeriva nööri lõigu; 5 lõhkevõrgu monteerimisel katta relee liivaga.

Detonatsioonitoruke valmistatakse mitmekihilisest plastmassist välisläbimõõduga ligikaudu 3 mm ja siseläbimõõduga 1 mm. Toru sisepind on kaetud lõhkeaine tolmuga, mille hulk 1 m torukese kohta on ligikaudu 16—20 milligrammi. Detonatsioonitorukesed võib valmistada mitmesuguse pikkusega — mõnest meetrist kuni mõnekümne meetrini.

Lühiviittegevusega detonaatorite viiteaeg on vahemikus 25— ms, viiteastmega 25 ms. Viittegevusega detonaatorite viiteastmete suurus on — ms. Kasutamisnõuded 1 Mitteelektriline laengute lõhkamisviis on kõrge ohutuse astmega, kuna süsteem on väliste mõjutuste suhtes tundetu. Seda võib kasutada töötavate mehhanismide vahetuses läheduses ja kohtades, kus on kõrge uitvoolude potentsiaal.

Murretega ja lahtiste otstega torukeste lülitamine lõhkevõrku on keelatud, kuna murdekoha kaudu sissetunginud õhu niiskus muudab torukese ebakvaliteetseks ja põhjustab laengute tõrkeid.

Pikemaajalisel hoidmisel võib õhu niiskus tungida torukestesse ka läbi keevitatud otste. Avatud paketis olevad detonaatorid tuleb ära kasutada kolme kuu jooksul. Detonaatorite valmistamise aeg peab olema märgitud taarale.

Aeglustava detonaatori kasutamisel tuleb teiste detonaatorite torukesed asetada vähemalt 1 m kaugusele. Tulesüütega lõhkamine Tulesüütega lõhkamisel kasutatakse kapseldetonaatoreid ja süütenööri. Detonaatoriga ühendatud Lohkeaine lohkamine lõiku nimetatakse süüturiks. Süütur süüdatakse tulega. Puudused on korraga lõhatavate laengute arvu piiratus, lõhkaja viibimine laengute süütamise ajal ohtlikus tsoonis ja väike töötootlikus.

Nõuded tulesüütega lõhkamisel Tulesüütega lõhkamisel: 1 süütenöör tuleb lõigata terava noaga puust alusel.