Science Trading Masinad System.

Manifesti esitasid samad autorid samas väljaandes juba varasemalt: "Putevoditel' po neizvedannoĭ zemle: predvaritel'nȳĭ ocherk sotsial'noĭ istorii Sovetskoĭ nauk," Voprosȳ Istorii Estestvoznaniya i Tekhniki, 4 , Nii vaadeldi kõrvuti näiteks nõukogude küberneetikat ja lääne süsteemide teooriat systems theory , kahte inseneritehnikast võrsunud ja sotsiaalteadustesse juuri ajanud mõtteviisi, mis mõlemad taotlesid ühiskonna arvutustehnilistel põhimõtetel ümberorganiseerimist, eelistades tehnokraatlikku valitsemisrežiimi väidetavalt "üleideologiseeritud" ja korruptsiooniohtlikule poliitikale. Aro Velmet b.

Aro Velmet Esiteks kadus külma sõja aegne vastandus "puhta" lääne teaduse ja "ideologiseeritud" või vähemalt ideoloogia poolt kammitsetud nõukogude teaduse vahel, mille asemel jõuti järelduseni, et nõukogude teaduse ja tehnoloogia analüüsimiseks sobivad põhimõtteliselt samad vahendid, millega uuriti ka lääne teadust: eeskätt teaduse sotsiaalset konstrueerimist ja võimu struktureerimist rõhutavad antropoloogiast, sotsioloogiast ja toimijavõrgustiku teooriast actor-network theory laenatud meetodid.

Selle muutuse käigus leiti üha enam sarnasusi Nõukogude ja Lääne teaduse näidisjuhtumite ja tüüpiliste muutuste vahel. Nii vaadeldi kõrvuti näiteks nõukogude Science Trading Masinad System ja lääne süsteemide teooriat systems theorykahte inseneritehnikast võrsunud ja sotsiaalteadustesse juuri ajanud mõtteviisi, mis mõlemad taotlesid ühiskonna arvutustehnilistel põhimõtetel ümberorganiseerimist, eelistades tehnokraatlikku valitsemisrežiimi väidetavalt "üleideologiseeritud" ja korruptsiooniohtlikule poliitikale.

Ometi, soovimata alahinnata raudse eesriide langemisega toimunud muutusi, tuleb tõdeda, et lääne teaduse nägemine paradigmaatilisena ja nõukogude teaduse käsitlemine erandlikuna on jätkuvalt teadusajaloo historiograafias oluline eristus, mis on alles viimase kümnendi jooksul tõsisemalt murenema hakanud.

Ida-Euroopat ennast on nähtud valgustusajast saadik vahepealse tsoonina tsivilisatsiooni ja barbaarsuse vahel, paigana, mis on lääne jaoks ühtviisi äratuntav ja võõristav ning kus valitsev arusaam tsiviliseeritusest jääb läänega võrreldes alati alaväärseks Science Trading Masinad System väärastunuks.

See Science Trading Masinad System on külmast sõjast oluliselt vanem ning pole kadunud avalikust diskursusest ka pärast raudse eesriide langemist. Raudse eesriide vari kummitab nõukogude teadusajaloos jätkuvalt. Käesolev ülevaatlik essee kaardistabki muutusi lääne, eeskätt angloameerika ajalookirjutuses nõukogude teadus-ja tehnikaajaloost.

Mõtestamaks külma sõja lõpuga kaasnenud murrangut vaatlen esiteks, kuidas muutused nii lääne kui ka Nõukogude Liidu enda teadus-ja tehnoloogiahistoriograafias võimaldasid Ühendriikidesse emigreerunud teadusajaloolastel -eeskätt Slava Gerovitchil ja Nikolai Kaubandusmaksude tagajarjed -astuda viljakatesse vestlustesse lääne teadusajaloolastega.

Viimased olid antropoloogia ja teadussotsioloogia mõjul eemaldumas külma sõja aegsetest narratiividest, mis käsitlesid teadust kui põhimõtteliselt autonoomset välja, mida nõukogude ideoloogia ebaloomulikult moonutas.

Seejärel näitan, kuidas metodoloogilistest innovatsioonidest hoolimata nägid ka uuemad monograafiad nõukogude teadust murrangulisena, režiimiüleseid kokkupuuteid tõlgendati eeskätt nõukoguliku eripära võtmes, jõudes lõppkokkuvõttes tagasi bolševistliku revolutsiooniga alanud ja stalinismi ajal kristalliseerunud Sonderwegi-laadsete narratiivide juurde.

Viimaks näitan, kuidas viimastel aastatel on läänes taastõstatunud ekspertteadmiste ja ühiskondlike muutuste seotuse küsimus, millega on aktuaalseks muutunud ka sarnasused lääne ja nõukogude ühiskondlike režiimide vahel, ning mitte ainult teadus-ja tehnoloogiaküsimustes.

Voimalikud valikuvoimalused paeva jooksul V8 Trade

Selle tulemusel on viimastel aastatel ilmunud ka üha rohkem monograafiaid, kus kapitalistlike ja sotsialistlike maailmade analüüsimisel ei nähta võtmeküsimusena mitte nende režiimide ideoloogilist erinevust, vaid nende sarnasusi modernsete režiimidena, kus mõlema keskmes on poliitikat kujundavad ekspertinstitutsioonid. Selles võtmes tegutsevad autorid keskenduvad teadlikult režiimiülestele kokkupuudetele ja ajalis-ruumilisele järjepidevusele, andes seega lootust ka külma sõja lõppemisele teadusajaloos.

GA - Trading System Example1 (S\u0026P500 - daily)

Nõukogude teadus kui ohtlik õppetundKülma sõja ajal oli nõukogude teadusajaloo uurimine läänes struktureeritud esmaste allikate kättesaadavuse ja Nõukogude Liidu uurimisele keskendunud sovetoloogia ja kremlinoloogia institutsionaalsete prioriteetide poolt. Mõlemad piirangud suunasid ajaloolaste tähelepanu intellektuaalse ajaloo ja laia kõlapinda leidnud debattide poole, mis võimaldasid töötada publitseeritud materjalidega ja vältida arhiivmaterjalide kättesaamatusest tulenevaid probleeme.

Keskne debatt oli neil aastatel järgmine: kas nõukogude teadlased olid põhimõtteliselt kompetentsed teadlased, kes olid välise ideoloogilise surve tõttu sunnitud oma vaateid "punasemaks" revideerima, või olid nad marksismist-leninismist läbiimbunud ideoloogid, kelle lähtumine poliitilistest kaalutlustest saigi toota ainult teaduslikke läbikukkumisi?

Viimast positsiooni mõjutas tollal eriti Science Trading Masinad System Ühendriikides levinud populaarkultuuriline arusaam mida toetasid ka paljud tuntud sovetoloogid nõukogude teadusest ja ühiskonnast laiemalt kui juurteni punasest ideoloogiast läbiimbunud totalitaarsest režiimist, 4 Leidus autoreid, kes väitsid alusetultet nõukogude füüsikud ei aktsepteerinud aastaid Science Trading Masinad System relatiivsusteooriat, kuna see oli vastuolus dialektilise materialismi printsiipidega objektiivsest materiaalsest reaalsusest.

Account Options

Ajaloolased olid nõukogude teadlaste suhtes üldiselt sümpatiseerivamad. Nende lähenemine erines nõukogude teaduse kriitikute omast kahes aspektis. Esiteks ei vaadeldud teadlasi mitte kui a priori ideolooge, vaid kui professionaale, kelle tegevus ja intellektuaalne maailm ei erinenud oluliselt lääne teadlaste omast.

Hanmno tootajate varude valikud Arb Trade Crypt

Teiseks eristati marksismi kui tõsiseltvõetavat intellektuaalset raamistikku ja Nõukogude Liidu ametlikku marksistlikleninstlikku dogmat. Nii oli võimalik kirjeldada oluliselt nüansirohkemat maailma, kus eksisteerisid nii teadusharud, mis olid ilmselgelt rahvusvaheliselt edukad näiteks matemaatika ja füüsikaent samas oli võimalik välise ideoloogilise surve abil seletada ka ilmselgelt läbikukkunud suundade, näiteks lõssenkismi, pikaajalist domineerimist nõukogude teadusmaailmas.

See kurioosum tekitas palju rahvusvahelist kära nii bioloogide, politoloogide kui ka ajaloolaste seas.

Valikud aegumise kauplemise strateegiad IG kaubandusvalikud

Üldine seisukoht, mida esindasid eriti häälekalt anglo-ameerika bioloogid, nägi lõssenkismi kui marksismi-leninismi paratamatut tulemust ning märki sellest, mida kogu ühiskonna ideoloogiale allutamine saavutab. Lõssenkism toimis selles tõlgenduses kontrastina "maailma teadusele", millel puudus kodumaa ja mis säilitas seetõttu oma autonoomia, objektiivsuse ja pühendumuse teaduslikule meetodile.

Ajaloolaste jaoks oli bioloogide reljeefne poleemika ülemäära lihtsustav, ent teaduse ja ideoloogia eristamisest ei hoidunud nemadki. David Joravsky jaoks oli Lõssenko afäär suurepärane näidiskaasus "ideoloogia" ja "tõelise teadmise" omavahelise suhte uurimiseks nii teaduse kui ka poliitika valdkonnas.

Siit lähtub ka Joravsky tõlgenduse suurim omapära: erinevalt kriitikutest, kes nägid lõssenkismis sotsialismi utoopilise projekti fundamentaalset eksikäiku, näitab Joravsky, et Lõssenko edu ei ole võimalik seletada dialektilise materialismi intellektuaalse pärandi abil kuna ka mendelistlikud geneetikud suutsid oma tööd edukalt dialektilise materialismi terminites raamistadaseda ei saa seletada Stalini üldise teaduse bolševiseerimise kava abil ja seda ei saa vaadelda kui osa stalinliku "uue nõukogude inimese" loomise projektist.

Mõistmaks nõukogude ideoloogia tõelist rolli lõssenkismi tõusul ametlikuks doktriiniks soovitab Joravsky vaadata kivinenud ja tähendusest tühjendatud poliitilise retoorika taha ja otsida sealt neidsamu "sotsiaalseid funktsioone", mida ideoloogia tema definitsiooni järgi kannab. Lõssenkismi Science Trading Masinad System põhjendab ta seega järgmiselt: Nõukogude Liidu bürokraadid vajasid patuoinaid, kelle kaela ajada põllumajanduse madala viljakuse probleem ning Lõssenko süüdistused teiste agrobioloogide suunal andsid selleks hea võimaluse.

Teiseks nähti teadlaste suhtelises autonoomias ohtu poliitilise võimu konsolideerumisele ning Lõssenko toetamine andis võimaluse seda ohtu neutraliseerida. Selle analüüsiga taandab Joravsky lõssenkismi edu stalinismi poliitilistele hetkevajadustele, rehabiliteerides samas marksistliku teooria ja säilitades selge eristuse ratsionaalse teaduse ja irratsionaalse ideoloogia vahel.

Ühelt poolt hakkasid ajaloolased kahtlema teaduse ja ideoloogia kristallselge eristamise analüütilises pädevuses. Teisalt ilmus rohkem uurimusi, mis näitasid, et ideoloogiline surve ei tähendanud tingimata kõikide teadusharude paratamatut lõssenkiseerumist. Järgnevalt vaatlen neid muutusi kahe representatiivse monograafia näitel. Nõukogude "parateadustele" keskendunud historiograafia murenemine algas ilmselt tollal Columbia ülikoolis õpetanud Loren R.

Grahami monograafiaga "Teadus ja filosoofia Nõukogude Liidus". Graham pühendas küll terve peatüki lõssenkismile, ent käsitles lisaks geneetikale ka kvantfüüsikat, relatiivsusteooriat, kosmoloogiat, füsioloogiat, keemiat, füsioloogiat, psühholoogiat ja küberneetikat, ning Science Trading Masinad System Lõssenkole ka näiteks psühholoogide Lev Võgotski ja Sergei Rubinsteini ning füüsikute Anatoli Aleksandrovi ja Vladimir Foki maailmavaatelisi positsioone, keskendudes põhiliselt Teise maailmasõja järgsele perioodile.

Kuigi Science Trading Masinad System kõnealuseid teadusharusid leidsid laialdast kajastust ajalehtedes, poliitilistes pamflettides jt poliitilisi suuniseid andvates väljaannetes, huvitas Grahamit nimelt dialektilise materialismi arendamine praktiseerivate teadlaste poolt, mistõttu keskendus ta enda sõnul "tõsistele monograafiatele ja teadusajakirjadele".

Ta leiab, et dialektiline materialism ei olnud kõige tugevamini juurdunud mitte lõssenkistide, vaid füüsikute ja kosmoloogide töödes, kes suhestusid oma publikatsioonides pidevalt dialektilise materialismiga kõrgel intellektuaalsel tasemel st mitte vaid retooriliseltpoliitilise surve tugevusest või "sulaajast" hoolimata.

AAA indikaator binaarseid voimalusi Paevakaardi kauplemise strateegiad

Sarnast mõttearendust võib näha prantsuse ajaloolase ja filosoofi Dominique Lecourt'i teoses Lyssenko, histoire réelle d'une "science prolétarienne" Paris: Quadrige, Graham tagasi tollal valitsenud repressiooni-diskursusest ja väita, et dialektilist materialismi ei tuleks vaadelda kui poliitilist survemehhanismi, mis nõukogude teaduse arengut kammitses, vaid kui tõelist interpretatiivset raamistikku, mida palju Nõukogude teadlased autentselt aktsepteerisid ja mis kujundas nende mõttemaailma viisil, mis võimaldas muuhulgas ka paljude teadusharude eeskätt psühholoogia, kosmoloogia ja füüsika muljetavaldava arengu.

Samas näitab Vucinichi lähenemine teaduse ja ideoloogia tugeva eristamise jätkuvat domineerimist teadusajaloo metodoloogias.

Language switcher

Vucinich naaseb oma fookuses poliitilise surve ja teadusmõtte autonoomia suhte kaardistamise juurde, pidades perioodi ilmselt õigustatult "ideoloogia võidu" ajajärguks, näidates samas, kuidas mõned kõrge sümboolse kapitaliga teadlased nt geokeemik Vladimir Vernadski suutsid sellele survele vastu pidada.

Vucinich väidab, et küberneetika, kosmoloogia ja tuumafüüsika rahvusvaheline areng kombineerituna sulaaja vabama kliimaga võimaldas nõukogude teadlastel kiiresti naasta innovatiivsete uuringute juurde, tõestades sellega veelkord teaduse "liberaalse traditsiooni" järjepidevust ja ideoloogilise surve eraldatust teadusmõtte alusvundamendi loogikast.

Niisiis näeme, et kuigi külma sõja viimastel kümnenditel arusaam nõukogude teaduse fundamentaalsest patoloogilisusest murdus, jäi teadusajaloo 17 Graham, Science and philosophy in the Soviet Union, On tõsi, et Science Trading Masinad System tõlgendasid ajaloolased "ideoloogilist survet" pigem kui konkreetsete poliitiliste situatsioonide, võimu konsolideerivate poliitikute eeskätt Stalini jt sattumuslike tegurite tulemust kui marksismi-leninismi paratamatut lõpp-punkti.

Wuxi Yangming Kummitoodete Machinery Co. Dongguan Qiaolian Machinery Co. Kunshan Hengrui Hüdraulikaseadmed Co. Changzhou Jiepu Machinery Co. Dalian Yiqi kummist ja plastist masinad Co.

See eristus võimaldas näha nõukogude teadlasi kui vapraid dissidente, kelle Science Trading Masinad System ideoloogiline dogma jäi alati teisejärguliseks ning kes suutsid teadusliku meetodi kammitsemata liberaalsust alles hoida sulaajani välja.

See tõlgendus eristas juba eos Lõssenko ja teised mitšuurinlased "tõelistest teadlastest", kuna Science Trading Masinad System teadlased ei oleks definitsiooni järgi läinud kaasa selgelt vääraks osutunud hüpoteesidega. Ei ole juhuslik, et teadusloome ideaaltüüp, mille see tõlgendus pjedestaalile tõstab on ühelt poolt universaliseeriv "maailma teadus", "rahvusvaheline teadus" ja teisalt iseloomustab selgelt lääne teadusinstitutsioonide enesenägemust.

Nõukogude teadusajalugu andis sellega ühelt poolt kinnituse lääne teadlaste eneseloome õigsusest ja samas "ohtliku õppetunni" teaduse ideologiseerimise tulemustest, mida valgustatud läänes tuleks vältida. Lühidalt, Kuhni teos tõstis teadusajaloo fookuse teadusvaldkondade sisemiste filosoofiliste probleemide kaardistamiselt teadusvaldkondade tekke, arenemise ja muutuse ühiskondlike põhjuste analüüsile. Shapin ja Schaffer arendasid taolist sotsiaalkonstruktivismi edasi, näidates kuidas ka teadusvaldkondade-sisesed debatid olid struktureeritud laiemate kultuuriliste tähendusväljade kaudu.

Nad vaatlevad Sellega kustutasid Schapin ja Schaffer selge piiri teadusvaldkonna "sisemiste" ja "väliste" probleemide vahel, näidates et teadlased ise ei eristanud selgelt "teaduslikke" ja "teisejärgulisi" küsimusi, ning et selliste piiride alalhoidmine teadusajaloos ei ole jätkusuutlik.

Samuti liikus ajaloolaste fookus üha rohkem intellektuaalse ajaloo küsimustelt sotsiaal-ja kultuuriajaloolistele küsimustele: huvituti teaduspraktikatest, kujutletavate ja reaalsete kogukondade loomisest, rituaalidest, märgisüsteemide kommunikatsioonist ja tõlkimisest, võimusuhetest ja poliitilistest võitlustest.

Ent Kuhn, Schaffer ja Shapin polnud kaugeltki esimesed autorid, kes teadusajaloo rõhuasetust "sisemistelt" probleemidelt ühiskondliku konteksti ja Interaktiivsete maaklerite tuleviku marginaal tulevik kokkupuutepunktile juhtida üritasid. Lääne teadusfilosoofia puutus Hesseni väitel vajas merkantilistlik Briti impeerium uusi masinaid ja relvi ning teisalt filosoofiat, mis ühendaks religiooni uue sotsiaalse ja Kauplemisosade ja voimaluste vahe korragamillistele vajadustele Newtoni "Printsiibid" ka vastasid.

Hesseni teemavalikut on hiljem analüüsitud kui katset näidata, kuidas marksistlikku analüüsi võib rakendada ka kodanlikus ühiskonnas loodud teadusharudele, nende sisulist tõesust samas kahtluse alla seadmata.

Kui angloameerika historiograafias toimus selge nihe teadusvaldkondade sisemiselt loogikalt väliste mõjurite analüüsini siiski pea poolt sajandit pärast Hesseni kõmu tekitanud teose ilmumist, siis Nõukogude Liidus oli eksternalistlik marksistlik analüüs dogmaks pea kogu impeeriumi eluajal.

Забывчивость, как и смертность, находилась за пределами разумения Вэйнайонда. Общаться было очень нелегко. Многие из мысленных представлений этих разумных существ были ему в новинку настолько, что он едва мог их осознавать. Он был поражен и немного испуган отголосками страха перед Пришельцами.

Enne kui käsitlen perestroika-aegseid muutuseid, mis koostöös sotsiaalkonstruktivismi tõusuga Ameerika Ühendriikide teadusajaloolaste hulgas võimaldas plahvatusliku koostöö angloameerika ja endise Nõukogude Liidu teadusajaloolaste vahel, tasub lühidalt skitseerida teadusajalookirjutuses toimunud muutused Nõukogude Liidu kontekstis, mis tõid kaasa Slava Gerovitch on märkinud, et nõukogude teadusajaloos nagu teisteski valdkondades kivistus marksistlik Science Trading Masinad System kiiresti rituaalseks retooriliseks pealisehituseks, marksismist sai "marxyism", marksismi-laadne toode, samas kui tõelised intellektuaalsed arengud toimusid kohustuslike retooriliste kummarduste pinna all.

Samal ajal liikusid teadlaste endi huvid reaktsioonina kaduvale dogmale Science Trading Masinad System faktimassiivide kogumise poole, mille eeliseks oli ka asjaolu, et eksplitsiitse analüüsita artikleid oli ka raskem ideoloogiliselt kritiseerida. Esmalt tähendas see vaid uurimisobjekti valiku alaseid muutusi: varasemalt põlu all olnud teadlased ja teadusvoolud, Tsaari-Venemaa suurkujud, Stalini puhastustes hukkunud teadlased-dissidendid ja teised režiimi häbiplekid, nagu näiteks dissidendist tuumafüüsik Andrei Sahharov, geneetik Nikolai Vavilov ja teadusfilosoofiast põhjalikult kirjutanud poliitik-ideoloog Nikolai Buhharin, said nüüd suure tähelepanu osaliseks nõukogude teaduse suurkujudena.

Kuigi marksistlik analüüs oli Olukorras, kus nii angloameerika Science Trading Masinad System kui ka Nõukogude Liidus problematiseeriti traditsioonilist internalistlikku teadusajalugu üha enam ning konverentsidiskussioonidel domineeris küsimus ühiskondlik-kultuurilise konteksti ja teaduse intellektuaalse sisu suhtest, pole ime, et huvi nõukogude teadusajaloo metodoloogiliseks uuenemiseks kasvas mõlemal pool lagunevat raudset eesriiet.

Aro Velmet Esiteks kadus külma sõja aegne vastandus "puhta" lääne teaduse ja "ideologiseeritud" või vähemalt ideoloogia poolt kammitsetud nõukogude teaduse vahel, mille asemel jõuti järelduseni, et nõukogude teaduse ja tehnoloogia analüüsimiseks sobivad põhimõtteliselt samad vahendid, millega uuriti ka lääne teadust: eeskätt teaduse sotsiaalset konstrueerimist ja võimu struktureerimist rõhutavad antropoloogiast, sotsioloogiast ja toimijavõrgustiku teooriast actor-network theory laenatud meetodid. Selle muutuse käigus leiti üha enam sarnasusi Nõukogude ja Lääne teaduse näidisjuhtumite ja tüüpiliste muutuste vahel.

Nõukogude Liidus osutuks katalüsaatoriks noorte ajaloolaste Nikolai Krementsovi ja Daniel Aleksandrovi Nõukogude teadlasi motiveeris Ameerika poole vaatama ilmselgelt muutunud majanduslik ja sotsiaalne keskkond endises Nõukogude Liidus, ent samuti ka Ühendriikide intellektuaalne keskkond, kus sotsiaalkonstruktivistlik teadusajalugu polnud küll ehk veel jõudnud domineeriva analüütilise lähenemise seisusesse, ent kus puudus ka taoline terav konflikt nagu on perestroika-aegsete revisionistide ja noorte teadusajaloolaste vahelist hõõrumist kirjeldanud nõukogude kontekstis Krementsov.

Mõlemad lõpetasid teadusvälja hermeetilise käsitlemise, vaadeldes nii "ametlikke" kui ka "mitteametlikke" kanaleid, mille kaudu teaduskultuure sotsiaalselt konstrueeriti, ning mille kaudu teaduskultuur omakorda nõukogude ühiskonda mõjutas. Mõlemad taandusid ka positivistlik-normatiivsest teaduse definitsioonist, asendades selle pragmatistlik-konstruktivistliku definitsiooniga, mille kohaselt pole oluline mitte teaduse ja mitte-teaduse analüütikupoolne eristamine, vaid mõistmine, kuidas konkreetsed ajaloolised toimijad teadust defineerivad.

Search results

Selle tulemusena lähenes angloameerika Nõukogude Liitu käsitlev teadusajalugu üha rohkem Science Trading Masinad System -eeskätt kultuuriajaloo -käsitletavatele teemadele. Samas kadus külma sõja aegne narratiiv nõukogude teadusest kui negatiivsest näidisjuhtumist.

Järgnevalt vaatlengi Krementsovi ja Gerovitchi argumente ja nende implikatsioone teaduse-ideoloogia vastandamisele, mis kandis külma sõja aegset historiograafiat. Päriselt ei kadunud ka "tõelise" teaduse problemaatika, mida arendas Teadus ja Nõukogude Liidu riigikord ei olnud mitte pidevalt vastanduses ega järjepidevas, katkestuseta koostöös, olgu vabatahtlikult või totalitaarse kontrolli tulemusena, vaid mõlemale kasulikus sümbioosis, arengu käigus üksteist mõjutades ja vaikselt, etteennustamatult ja etteplaneerimata muutes.

Selle protsessi käigus teadlaskond ja parteiaparaat süvenevalt segunesid -mõjukad teadlased jõudsid oma karjääris sageli olulistele poliitilistele positsioonidele erinevate teadusakadeemiate eesotsas ning suhtlesid aktiivselt poliitilise parteiladvikuga.

Krementsov näitab, et seda suhtlust ja risttolmlemist ei saa taandada kõigest repressiivsele ülalt-alla survele, vaid et olulist rolli mängis ka teadlaste oma initsiatiiv, erinevate teadlaste fraktsioonide omavahelised konfliktid, mida poliitilist mõjujõudu ära kasutades lahendati, ning eriti uute rituaalide, hierarhilise patronaažisüsteemi ja "parteietiketi" omandamine, mille Science Trading Masinad System omavaheliste ja ühiskondlike konfliktide lahendamine võimalikuks sai.

Kõige selgemalt eristub Krementsovi meetod tema eelkäijate Joravsky, Vucinichi jt. Esmalt tuleb siiski tõdeda, et Krementsov ise karikeerib oma oponentide seisukohti üle, tema väide, et eelnevad autorid taandusid oma analüüsis eshatoloogilisele "halvad bürokraadid ja head teadlased" vastandusele, milles Lõssenko mängis ohtliku kollaborandi näidisrolli, on ülemäära lihtsustav.

Joravsky ise rõhutas oma teostes geneetika ebakindlat positsiooni mitte ainult nõukogude teaduses, vaid rahvusvahelise teadlaskonna hulgas laiemalt ning ei pidanud sotsiaalsete ja poliitiliste huvide ilmnemist teadlaste hulgas sugugi mitte erandlikuks või üheselt taunitavaks.

Küll aga leidis ta, et lõssenkismi institutsionaliseerumise taga oli eeskätt just poliitilis-ideoloogiline surve, ilma milleta oleks autonoomse teaduse isepuhastusmehhanismid taganud, et empiiriliselt valedele argumentidele toetuv Lõssenko poleks kunagi taolist juhtpositsiooni omandanud.

Niisiis tuleb siiski nõustuda Krementsovi teise väitega: eelnevad ajaloolased olid liiga hõlpsalt võtnud omaks Science Trading Masinad System, et lõssenkism oli teadusajaloos "suur erand". See omakorda implitseeris, et Nõukogude Liidu teadussüsteem oli erandlik just oma poliitilise organisatsiooni tõttu, mis võimaldas Lõssenko-taolistel teadlastel poliitilis-ühiskondlike tegurite najal poolehoidu võita.

Arvustused

Leningradlased saatsid muuhulgas kirja Agitprop-i juhile Andrei Ždanovile, kritiseerides mitšuurinlaste "karjeristlikku" käitumist geneetika alusetul diskrediteerimisel ja nähes mitšuurinluse laienemisel Science Trading Masinad System ohtu "kolmanda viisaastaku ja […] sotsialistliku põllumajanduse" tulevikule. Konverentsi "kohtunikud" eesotsas Science Trading Masinad System filosoofi Mark Mitiniga andsid lõpuks mitmetimõistetava vastuse, rõhutades ühelt poolt mitšuurinluse praktilist potentsiaali ning mõistes samas hukka nende "administratiivse taktika", millega üritati haridusinstitutsioonide mõjutamise kaudu mitšuurinluse mõju suurendada.

Selle episoodiga näitab Krementsov, kuidas teadlaskonna ja parteiaparaadi Science Trading Masinad System ei olnud mitte läbilõikav ülalt-alla monoloog, vaid pidev infovahetus, mille käigus geneetikud ja mitšuurinlased üritasid erinevate retooriliste võtete ja liitlaste mobiliseerimise abil oma positsioone parandada ning parteiaparaat omakorda ei üritanud mitte oma selgelt defineeritud ideoloogilist agenda geneetikale rakendada, vaid tegeles nende vaidluste käigus "oma agenda loomisega" ning selle bioloogidele kommunikeerimisega, mis seejärel omakorda muutus ressursiks edasistes võitlustes.

Samas nendib Krementsov, Science Trading Masinad System dünaamika, kus teadusalaste vaidluste lahendus ei peitu mitte intellektuaalsete argumentide objektiivses võrdluses, vaid erinevate koolkondade võimes oma argumente ühiskondlike huvigruppide keelde tõlkida, õigeid kultuurilisi rituaale etendada ja oma seisukohtade FX Valikuline poliitilisi institutsioone kasutada, ei erine põhimõtteliselt dünaamikast mida on "normaalse" teadusliku meetodi puhul Science Trading Masinad System nii Kuhn kui ka Shaffin ja Schafer.

Argumentidel teaduse hermeetilisest autonoomiast või totalitaarse süsteemi eripärast ei ole selles analüüsis kohta. Ühiskonna ja teadusajaloo integreerimine on kesksel kohal ka Slava Gerovitchi monograafias "Uuskeelest küberkeeleni: nõukogude küberneetika ajalugu". Nende kultuuriajaloo tööriistade kasutamine võimaldab Gerovitchil pöörata ümber traditsiooniline analüüsisuund, milles ühiskondliku konteksti abil seletatakse teadusvaldkondade arengut ja teadlaskonna praktikaid.

Binaarne valik on teatanud telegrammi poolt Kuidas kaubelda bitkoin algoritmi

Selle asemel huvitab Gerovitchi kuidas nõukogude küberneetika muutus külma sõja ajal "reaktsioonilisest pseudo-teadusest" universaalseks märgisüsteemiks, mille mõjujõud ulatus arvutustehnika valdkonnast mõõtmatult kaugemale. Võimu represseerivate mõjude asemel huvitab Gerovitchi võimu produktiivne jõud. Küberkeel kujutab endast termineid ja metafoore, mis võrdlevad inimest ja ühiskonda masinatega ning valitsemist inseneritööga.

Lahutamatu duo

Nii näiteks võib rääkida ühiskonna "entroopiast" või "korrastusest", analüüsida valitsemist "informatsiooni", "signaali" ja "müra" terminites, rääkida "kontrollist" ja "tagasisidest".

Gerovitchi keskne väide on, et pärast küberneetika rehabiliteerimist sulaaja vaimus muutus see erakordselt populaarseks, kuna lubas "ideoloogiavaba" ühiskonnakorralduse organiseerimist neile teadlastele ja ametnikele, kes olid pettunud marksismi-leninismi retoorikas.

Gerovitch iseloomustab seda muutust George Orwellilt pärit terminiga "uuskeel". Küberkeele populaarsust toetasid ühtlasi nõukogude matemaatikute ja füüsikute saavutused külma sõja aastatel, mis viisid küberneetika "kanoniseerimiseni"